Äike on üks võimsamaid ja tähelepanuväärsemaid loodusnähtusi. Välk, müristamine, tormituul ja vihm on mõjutanud inimeste elu tuhandeid aastaid ning pole üllatav, et eri rahvad on püüdnud neid nähtusi seletada üleloomulike jõudude, esivanemate, vaimude või jumaluste kaudu.
Käesolevas ülevaates kasutatakse mugavuse mõttes mõistet äikesejumalad, kuid kõiki siin esitatud nimetusi ei tule mõista eri jumalate nimedena. Mõni neist võis tähistada taevajumalat, mõni äikest või välku, mõni esivanemlikku väge. Osa nimetusi võisid olla sama jumaluse aunimed või epiteedid, mis väljendasid tema omadusi, tegevust või rolli. Samuti võis sama jumalus olla eri rahvastel või piirkondades tuntud erineva nime all ning eri usundilised traditsioonid võisid aja jooksul omavahel põimuda.
Füüsikalised nähtused
Äike ehk välk on võimas looduslik elektrilahendus, mis tekib pilvedesse kogunenud staatilise elektri vabanemisel. Välk sünnib siis, kui pilvede või pilve ja maapinna vahel tekib väga suur elektripotentsiaali erinevus ning õhk ei suuda enam elektrilaenguid isoleerida, mistõttu toimub hetkeline elektrivoolu läbimurre.
Müristamine on seevastu füüsikaline nähtus, mis tekib välgu põhjustatud õhu plahvatusliku paisumise tulemusel. Kuna õhk paisub helikiirusest kiiremini, tekib atmosfääris lööklaine, mida tajutakse tugeva pauguna või kärgatusena. Lööklaine aeglustudes ja välgukanalist eemaldudes muutub see tavaliseks helilaineks, mida nimetatakse müristamiseks.
Äikesejumalate rohkus
Eesti alal ja selle lähemas ümbruses on äikese, välgu, müristamise ja taevajõududega seotud palju nimetusi: Uku, Taara, Ukko, Perkūnas, Pērkons, Tiermes, Horgalles, Äike, Aije, Thor, Pikker, Pikne, Kõu ja Perun.
Nimetuste rohkus ei tähenda tingimata sama suurt hulka erinevaid jumalusi. Rahvapärimuses võivad ühe taevase jumaluse eri omadused saada eri nimetusi. Üks nimi võib rõhutada tema vanust või esiisa rolli, teine müristamist, kolmas välku, vihma, viljakust või kaitsvat jõudu. Mõni selline nimetus võis aja jooksul kinnistuda aunime või epiteedina ning hakata hiljem näima iseseisva jumalanimena.
Samuti võisid eri rahvad ja eri piirkondade elanikud nimetada sarnase funktsiooniga taevajumalust erinevalt. Seetõttu ei pruugi näiteks Uku, Kõu, Äike, Pikker ja Pikne tähistada algselt viit erinevat jumalat. Vanemas uurimistraditsioonis on vähemalt osa neist käsitletud sama taevase jumaluse erinevate nimetuste või avaldumisvormidena. Teisalt ei ole tõendatud, et need kõik oleksid algselt tähistanud üht ja sama jumalust.
Äikesejumalate nimetuste rohkus võib seega peegeldada korraga mitut nähtust: Eesti ala pikaajalist kultuurilist mitmekesisust, eri rahvaste usundiliste traditsioonide kokkupuuteid ning ühe jumaluse erinevate omaduste nimetamist eri sõnadega.
Uurimismeetod
Alljärgnev jaotus põhineb peamiselt avaldatud allikatel ja üldlevinud käsitlustel. Nende allikate kirjeldused ei ole alati ühesugused ning mõnikord võivad need olla isegi vastuolulised. Lisaks on paljusid käsitlusi mõjutanud rahvusromantilised tõlgendused ja hilisemad ümberjutustused.
Järgnevates artiklites vaadeldakse iga nime eraldi. Lisaks rahvapärimusele ja senistele uurimustele kasutatakse etümoloogiat, ajaloolisi nimekujusid ning kohanimeainestikku, et otsida võimalikke uusi seoseid ja tõlgendusi.
Ka jumalanimede puhul ei eeldata, et iga erinev nimetus tähistab iseseisvat jumalust. Nime käsitlemisel tuleb võimaluse korral eristada jumalanime, aunime või epiteeti, jumaluse omadust väljendavat nimetust ning hilisemat samastamist mõne teise traditsiooni jumalusega.
KOHANIMEVIHIKU seisukohalt on nende nimetuste uurimise üks eesmärke leida võimalikke seoseid Eesti kohanimedega. Jumaluse nimi, aunimi või muu temaga seotud nimetus võis säilida kohanimes ka siis, kui selle algne usundiline tähendus oli hiljem ununenud.
Eesmärk ei ole anda lõplikke vastuseid, vaid koondada olemasolevaid andmeid ning pakkuda uurijale tööriistu iseseisvate järelduste tegemiseks.
> Kõu
Eesti pärimuses müristamise ja taevajõuga seotud nimetus. Vanemas uurimistraditsioonis on Kõud seostatud Uku ehk Vanaisa ning Pikse ja Äikesega.
Seotud nimetused: Kõuk, Vanataat, Vanaisa, Esiisa, Pikne, Äike
Omadused: müristaja, vihma tooja, viljakuse andja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased (eelkõige Lõuna- ja Lääne-Eestis)
> Äike
Eestlaste äikesejumal. Võib esineda nii ilmastikunähtuse kui ka isikustatud üleloomuliku olendina. Võimalik, et nimi on seotud saami äikesejumala Aije (Atja, Aike jt) nimega.
Seotud nimetused: Vanataat, Vanamees, Esiisa
Omadused: iidne vägi, vihmatooja
Asukoht: tormid, taevas
Rahvas: eestlased, soomlased, saamid
> Uku
Eesti pärimuses tuntud taevase väe või äikesejumala nimi. Võimalik, et seotud soomlaste Ukkoga.
Seotud nimetused: Vanataat, Vanaisa
Omadused: vana, tark, looja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased
> Ukko
Soome ja Karjala pärimuse taeva- ja äikesejumal, vihma ja viljakuse tooja, kelle relvaks on välk, kirves või vasar.
Seotud nimetused: Pitkäinen, Vanamees, Taat
Omadused: vana mees, suur ja tugev, kirve või vasara omanik, kaitsja
Asukoht: taevas
Rahvas: soomlased, karjalased
> Pikker
Eesti rahvapärane nimetus äikesele kui jõule või isikustatud nähtusele. Pikselöögi jumal, keda kujutati mõnikord relvastatud või võitleva taevajõuna.
Seotud nimetused: Vanaisa, Uku, Taara, Pikne
Omadused: välguheitja, pillipuhuja; vahel poiss, vahel mees
Asukoht: pilved, jõgi
Rahvas: eestlased; võimalikud balti, slaavi ja skandinaavia mõjutused
> Pikne
Eesti äikesejumal, kelle nimi on seotud pikse ja äikesega. Sageli samastatud Pikkeriga.
Omadused: tormiline, ohvrite nõudja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased, liivlased
> Aije
Saamide taevane ja äikesega seotud jumalus, kelle ülesandeks oli tormide juhtimine ning inimeste kaitsmine kurjade vaimude eest.
Seotud nimetused: Aijeke, Aigge, Aijeg jt; Vanamees, Taevaisa
Omadused: äikese ja välgu valitseja, tugev, kardetud, kaitsev ja karistav
Asukoht: taevas
Rahvas: saamid
> Tiermes
Saami taeva- ja äikesejumal, seotud vibu, äikeselöögi ja vikerkaarega.
Seotud nimetused: Tor, Horgalles, Tierm
Omadused: tervendaja, vihma tekitaja, tule põhjustaja, trollide hävitaja; tööriistadeks haamer ja vibu
Asukoht: taevas, järved
Rahvas: saamid
> Horgalles
Saami äikesejumal, keda peetakse sageli Tiermese hilisemaks ja Thorist mõjutatud kujuks.
Seotud nimetused: Þórr karl, Torivana, Aija, Vanaisa
Omadused: võimas, tugev, range, haamri omanik, kurjade vaimude eest kaitsja
Asukoht: keskmine õhukiht
Rahvas: saamid
> Perkūnas
Leedu äikesejumal, tugevalt isikustatud sõjakas ja moraalset korda hoidev jumalus.
Seotud nimetused: Parcuns
Omadused: seaduse ja korra hoidja, viljakuse tooja, kirve või vasara omanik
Asukoht: tormid, taevas, pühapaigad
Rahvas: leedulased, lätlased
> Pērkons
Läti vaste Perkūnasele.
Omadused: kaitsja, tormi valitseja, viljakuse tooja
Asukoht: taevas
Rahvas: lätlased
> Thor / Tor
Skandinaavlaste äikesejumal ja hiiglaste vastu võitleja. Eeskätt põllumeeste jumalus ning korra kaitsja.
Seotud nimetused: Þórr, Ása-Þórr (ja arvukad varjunimed)
Omadused: vasar Mjölnir, kaitsja, viljakuse sümbol
Asukoht: Asgard
Rahvas: skandinaavlased
> Donar
Läänegermaani rahvaste äikesejumal, keda peetakse põhjagermaani Thori vasteks.
Seotud nimetused: Þórr, Thunor, Thunar
Omadused: välk, tugevus, kaitse, haamri omanik, võimas sõdalane
Rahvas: läänegermaani rahvad
> Perun
Slaavlaste peamine äikese-, välgu- ja sõjajumal, keda peeti taeva valitsejaks ning korra ja õiguse kaitsjaks.
Seotud nimetused: Perkun, Piorun
Omadused: äikese ja välgu valitseja, taevajumal, sõdalane, korra ja õiguse kaitsja
Asukoht: taevas
Rahvas: slaavlased
> Taara
Taara on sageli peetud muistseks Eesti jumalaks. Mõnes käsitluses on teda seostatud Thoriga, teistes aga käsitletud eraldiseisva jumalusena.
Omadused: võimas, sõjakas, maa ja inimeste kaitsja
Asukoht: taevas ja pühapaigad
Rahvas: eestlased