Akka, mitmuses akkad, tähistab saami usundis erilist naissoost jumaluste või üleloomulike olendite rühma. Sõna erinevates saami keeltes ja murretes esinevad kujud (ahkkā, áhkká, akkani) tähendavad muu hulgas ‘vana naist, abielunaist või vanaema’.
Akkad on seotud eelkõige elu tekkimise, raseduse, sünnituse, laste ja koduse ruumiga. Nende puhul ei ole tegemist ühe jumalannaga, vaid mitme eri ülesandega naisjumalusega.
Kõige selgema rühma moodustavad Maderakka (Madderahkka) ja tema kolm tütart:
- Sarakka – sünnituse ja naistega seotud jumalanna;
- Uksakka – ukse ja kodu sissepääsu valvav jumalanna ning laste kaitsja;
- Juksakka – ‘vibunaine’, kelle ülesanded seostuvad lapse soo ja vibuga ning selle kaudu ka küttimisega.
Akka nime tähendus
Sõna akka tähendus on oluline jumalannade nimede mõistmisel. Saami keeltes esineb see tähendusväljaga ‘vana naine, naine, abielunaine, vanaema’. Jumalannade nimedes liitub akka tavaliselt sõnaga, mis täpsustab konkreetse jumalanna ülesannet, asukohta või muud iseloomulikku tunnust.
Sõnale akka leidub sarnaseid vorme ka väljaspool saami keeli. Uuemas uurimuses on saami akka-sõna peetud tõenäoliseks läänemeresoome laenuks.
Sõna keelelisi vasteid ja võrdlusi käsitletakse lähemalt märksõnas akka [1].
Maderakka ja tema tütred
Akkade keskmes on Maderakka, algema ning kolme tähtsa naisjumaluse ema. Tema nimi seostub päritolu, alguse ja esivanematega. Lõunasaami maadter tähendab muu hulgas alg- või esi- tüvega seotud mõistet ning Maderakka nime on tõlgitud ’algemaks’ või inimese ’ürgemaks’.
Saami usundilistes kirjeldustes moodustab Maderakka koos tütardega omalaadse elu tekkimise ja lapse sünniga seotud süsteemi. Kõrge meesjumalus Maderattje (Madderahttje) annab lapse hinge Maderakkale, kes annab selle edasi oma tütardele. Sarakka ülesandeks on lapse kujunemine emaüsas.
Allikates ei ole selle protsessi kirjeldused siiski täiesti ühesugused. Mõnes pärimuse kirjelduses omistatakse hinge loomine Maderakkale, teistes saadakse hing kõrgemalt meesjumaluselt ning Maderakka vahendab selle edasi. Seetõttu on kindlam käsitleda Maderakkat elu ja hinge vahendajana ning algemana, mitte määrata talle kõigis saami usunditraditsioonides ühesugust täpset ülesannet. Ka uurimustes on osutatud eri pärimusvariantidele, millest osa võib sisaldada kristliku maailmapildi mõju.
Akkad ja koda
Maderakka ja tema tütarde tegevus on tihedalt seotud saami kojaga. See eristab neid paljudest looduse, taeva või jahiga seotud jumalustest.
Koda ei olnud selles usundilises süsteemis ainult inimeste elupaik. Selle eri osadel võis olla oma religioosne tähendus ning akkade ülesanded paiknesid selles ruumis erinevalt. Sarakka seostati kolde ja sünnitava naisega, Uksakka ukse ja sissepääsuga ning teised akkad samuti koja kindlate piirkondade või seal toimuvate tegevustega.
Seega moodustavad akkad jumaluste rühma, kelle tegevus paikneb väga lähedal inimese igapäevasele elule. Nad kaitsevad ruumi, milles sünnitakse, kasvatatakse lapsi, valmistatakse toitu ja elatakse perekonnana.
Eriti tähelepanuväärne on ukse, kolde ja koja sisemiste osade eristamine. Akkade nimed ja ülesanded näitavad, et koja ruum ei olnud usundiliselt ühetaoline, vaid selle eri piirkondadel võis olla erinev tähendus ja kaitse.
See näitab ühtlasi, et akkade austamine ei pruukinud nõuda erilist kultuspaika. Vähemalt osa nende austamisest toimus kodus ja igapäevaste tegevuste keskel.
Teised akkad
Maderakka ja tema kolme tütre kõrval tuntakse teisigi akka-nime kandvaid jumalusi või vaimolendeid.
- Poksiaakka seostub küttimise ja koja tagumise, erilise piirkonnaga,
- Jabmiakka seostub surnute ja surmavallaga,
- Bergmoakka valitseb pärimuse järgi rändlindude üle ja toob neid kevadeks tagasi.
Sama nimetust võidi kasutada erinevate naissoost üleloomulike olendite puhul, kelle tegevusvaldkonnad ulatusid kodust ja sünnist küttimise, loomade ning surnute maailmani.
Seetõttu võib akkasid käsitleda laiemalt naissoost jumaluste ja vaimolendite rühmana, mille sees moodustavad Maderakka ja tema kolm tütart eriti selgelt eristatava terviku.
Akkad ja Eesti kohanimed
Akkade käsitlemine KOHANIMEVIHIKUS on oluline, sest akka ning Maderakka ja tema tütarde nimedega võrreldavaid nimekujusid võib esineda ka Eesti kohanimedes.
Näide: kohanimi Sarakuste
Näiteks Kastre valla Sarakuste küla, mida kohalikus pruugis kutsutakse ka Sarakutsi. (KNR [2]). Kohanime võiks seostada saami jumalanna Sarakkaga.
Sellele võimalusele viitavad küla varasemad nimekujud: 1540 Sarakus, 1588 Sarakuc ja 1627 Sarakatz, milles võib eristada Sarakka nimele vastavat tüve.
Kohalik nimekuju Sarakutsi väärib erilist tähelepanu. Saami keeles on kuts deminutiivi moodustav järelliide (Lindahl & Öhrling, 2016. Lexicon Lapponicum, märksõna kuts). Seetõttu võib Sarakutsi nime tõlgendada ka kui „Sarakene”, mis toetab kohanime võimalikku seost jumalanna Sarakkaga.
Nimekujud toetavad seda võrdlemist, kuid kohanime ajalooline seos jumalannaga jääb uurimishüpoteesiks.
Kas ja millistel juhtudel võib kohanime taga olla saami akka või mõne konkreetse jumalanna nimi, vajab iga nime puhul eraldi analüüsi. Võimalikke seoseid Maderakka, Sarakka, Uksakka ja Juksakkaga käsitletakse KOHANIMEVIHIKUS vastavate kohanimede uurimise edenedes.
Kokkuvõte
Akkad moodustavad saami muinasusus naissoost jumaluste ja vaimolendite rühma. Kõige selgema terviku moodustavad algema Maderakka ning tema kolm tütart Sarakka, Uksakka ja Juksakka.
Nende ülesanded keskenduvad elu tekkimisele, rasedusele, sünnitusele, lapse kaitsmisele ja kodusele ruumile. Eriti tähelepanuväärne on akkade seos koja eri osadega – kolde, ukse ja teiste tähenduslike piirkondadega.
Maderakka ja tema tütarde kõrval tuntakse teisigi akkasid, kelle tegevus seostub näiteks küttimise, surnute või rändlindudega. Seega ei tähista akka ainult üht jumalannat, vaid laiemat naissoost üleloomulike olendite rühma.
Akka ning Maderakka ja tema tütarde nimedega võrreldavaid nimekujusid leidub ka Eesti kohanimedes ning võimalikke seoseid käsitletakse KOHANIMEVIHIKUS uurimistöö edenedes. Seetõttu kasutatakse siin eestipäraseid nimekujusid Maderakka, Sarakka, Uksakka ja Juksakka, mis hõlbustavad nende võrdlemist Eesti kohanimede ja varasemate nimekujudega.