Juhend kohanimede uurijale
Eestis on tuhandeid kohanimesid, mille tegelikku tähendust me enam ei tea. Paljud neist pärinevad ajast, mil maailmapilt, keel ja uskumused olid teistsugused kui praegu. Suur osa neist jääbki ilmselt seletuseta, kuid otsime siiski võimalusi, kuidas meie kohanimesid teadlikumalt ja metoodilisemalt uurida.
KOHANIMEVIHIKU peamine eesmärk on Eesti kohanimede selgitamine ajalooliste ja keeleliste allikate põhjal.
Samaaegselt püütakse avada ka uurimisprotsessi ning anda juhiseid ja tööriistu neile, kes soovivad kohanimesid iseseisvalt ja metoodiliselt uurida.
Siin ei pakuta kõigile nimedele lõplikke ja valmis vastuseid.
Pakutakse põhjendatud tõlgendusi, meetodit, näiteid ja võrdlusmaterjali.
1. Kuidas uurimist alustada?
Kui sul on huvipakkuv kohanimi, soovitan alustada järgmiselt:
- Uuri, leia ja koonda koha varasemad nimekujud ning nende kasutamise aeg
(vanad kaardid, arhiiviallikad, varasemad kirjalikud teated). - Koonda võimalikult palju koha ajalooga seotud teavet.
Analüüsi seda kriitiliselt, märka vastuolusid ning tekita küsimusi, millele hakkad otsima vastuseid. - Mõtle läbi nime geograafiline ja maastikuline taust.
Maastik ei ole juhuslik – sageli on just see nime kujunemise võti. - Seejärel kasuta KOHANIMEVIHIKU erinevaid teemasid.
2. KOHANIMED – näited ja põhimõtted
KOHANIMED on leksikon, kus on esitatud valikuliselt uuritud nimede võimalikke tähendusi.
Iga nime juures:
- tuuakse välja võimalikud märksõnad,
- selgitatakse nende etümoloogiat,
- näidatakse, kuidas erinevaid sõnaosi saab tõlgendada,
- kirjeldatakse võimalikke seoseid maastiku, ajaloo või usundiga.
Need ei ole lõplikud tõlgendused, vaid läbipaistvalt esitatud uurimisprotsessid, mille põhjal saab õppida.
3. MÄRKSÕNAD – uurija peamine tööriist
MÄRKSÕNAD on sõnaosad ja mõisted, mis esinevad kohanimedes.
Siit leiab:
- ees- ja tagaliiteid,
- vanud sõnatüved,
- võõrkeelseid paralleele (soome-ugri, läänemeresoome, balti, muinaspõhja),
- etümoloogilisi seletusi.
Märksõnade juures on viited võimalikele seotud kohanimedele.
Kui leiad oma nimes sarnase tüve, saad seda:
- võrrelda,
- kombineerida,
- siduda oma uuritava paiga maastiku ja ajalooga.
Iga tähe alguses on koondnimistu veebilehel kasutatud etümoloogilistest märksõnadest, mis aitab näha kasutatud mõisteid tervikuna.
4. UURIJALE – praktilised juhised
UURIJALE on blogi, kus:
- selgitatakse uurimisvõtteid,
- jagatakse kogemusi,
- arutletakse metodoloogia üle,
- käsitletakse levinud vigu ja eksitusi.
Kõik punktide all välja toodud juhised on alles järk-järgult lisandumas.
Praegu täiendatakse veebilehte nii, et tekiks tasakaalustatud alusmaterjal ja ülevaade võimalikest tööriistadest, millele uurija saab oma töö rajada.
5. Usundiline taust
Paljud kohanimed on seotud muistsete uskumuste ja maailmapildiga. Selleks on eraldi teemad:
MUINASEESTI USK
Tutvustab soome-ugri, läänemeresoome ja balti mütoloogilisi kihistusi ning nende võimalikke seoseid Eesti kohanimedega.
Blogi juurde kuulub REGISTER, mis aitab sisus orienteeruda.
MUINASPÕHJA USK
Tutvustab Skandinaavia mütoloogiat, saagasid ja tegelasi ning nende võimalikke seoseid Eesti kohanimedega.
Ka siin aitab REGISTER teemadest ülevaadet saada.
RELIGIOON
Käsitleb uskumustega seotud tavasid ja kombeid laiemas plaanis.
Need rubriigid aitavad mõista, et muistne maailmapilt ei olnud juhuslik ega kõrvaline nähtus, vaid kogu elu korraldav süsteem, mille jälgi võib kohanimedes siiani leida.
6. AI INFO – taustaselgitused
AI INFO sisaldab temaatilisi käsitlusi Eesti ajaloost ja kultuurist.
Artiklid on koostanud ChatGPT.
Kuigi me tunneme oma ajalugu üldjoontes, leidub selles sageli detaile, mida me ei oska esmapilgul kohanimede uurimisega seostada. AI INFO aitab neid taustaseoseid avada.
Selle rubriigi lugemine on vabatahtlik ning mõeldud taustateadmiste avardamiseks.
7. ALLIKAD ja töövahendid
Uurija käsutuses on:
- LEKSIKONID – etümoloogias kasutatud allikad
- KIRJANDUS – korduvalt kasutatud trükised (soovitatav lugemisvara)
- LINGID – välislingid täiendavaks uurimiseks
- KAARDID – ajaloolised kaardid ja kaardikogud
Need juhatavad edasi algallikate juurde ning võimaldavad uurijal iseseisvalt kontrollida ja süvendada käsitletud teemasid.
8. Kuidas otsingut kasutada?
- Märksõnade juures esitatud võimalikke kohanimesid saab otsida funktsiooni OTSI kaudu.
- Kohanimede kirjetes leidub märksõnu, mille kaudu saab liikuda edasi teiste seotud teemadeni.
- Märksõnade koondnimistu aitab võrrelda erinevaid sõnatüvesid süsteemselt.
9. Veebileht ei pretendeeri lõplikele vastustele
KOHANIMEVIHIK on alles oma algstaadiumis.
Infot on praegu suhteliselt vähe, kuid see täieneb järk-järgult.
Veebileht ei pretendeeri lõplikele vastustele.
Selle eesmärk on:
- püüd selgitada Eesti kohanimesid,
- näidata uurimisprotsessi,
- pakkuda tööriistu,
- julgustada iseseisvat ja metoodilist kohanimede uurimist.
10. Uurija vastutus ja kriitiline meel
KOHANIMEVIHIKU teavet kasutades on uurijal vaja vastutust ja kriitilist meelt.
Esitatud tõlgendused on:
- metoodiliselt põhjendatud,
- allikatele viitavad,
- kuid sageli hüpoteetilised.
Kohanime uurimine ei tähenda kiirete järelduste tegemist ega sobiva seletuse valimist, vaid:
- allikate kriitilist võrdlemist,
- erinevate võimaluste kaalumist,
- maastiku, ajaloo ja keelekoosluse arvestamist tervikuna.
Uurija peaks alati küsima:
- Kas see tõlgendus sobib kokku koha ajalooliste andmetega?
- Kas maastik toetab seda seletust?
- Kas sõnavorm vastab ajastule, millest nime pärinemist oletan?
KOHANIMEVIHIK pakub tööriistu ja näiteid, kuid järelduste tegemise vastutus jääb alati uurijale endale.