Berg tähendab ‘mägi, kõrgendik, kalju’. Kohanimedes võib see tähistada ümbritsevast maastikust kõrgemat kohta, sealhulgas kaljust kõrgendikku või küngast.
Sõna pärineb indoeuroopa tüvest bhereĝh- ‘kõrge, kõrguv, ülev’. Selle tüve võimalikuks varasemaks aluseks on peetud sõnu tähendusega ‘kandma, tõstma’ või ‘esile ulatuma’.
Germaani keeltes on sõna tähendus olnud laiem. Näiteks vanainglise beorh võis tähistada nii looduslikku kõrgendikku kui ka kalmuküngast või matmispaika.
Sama etümoloogilise sõnarühmaga seostub burg, mille tähenduste hulgas on kindlustatud kõrgendik ehk pelgupaigana kasutatud linnus. Seetõttu tuleb kohanimede tõlgendamisel arvestada nii looduslike pinnavormide kui ka inimtekkeliste rajatiste võimalusega.
Berga on rootsi kohanimedes esinev ajalooline mitmuse käändevorm, mida võib seostada mägede või kõrgendikega.
Etümoloogia
(1) Indoeuroopa bhereĝh– ‘kõrge, kõrguv, ülev’; bherĝhos ‘mägi’;
(2) alggermaani birga-n, burgō, birgaxa– ‘mägi, kallas’;
(3) vanaülemsaksa berg ‘mägi’ (9. saj);
(4) vanarootsi biärgh, bärgh ‘mägi’;
(5) taani bjærg ‘mägi’;
(6) norra berg ‘mägi’;
(7) islandi bjarg ‘mägi, kalju’;
(8) gooti baírgahei ‘mägine piirkond’;
(9) vanainglise beorg, beorh, biorg, biorh ‘mägi, küngas, kuhjatis, kivihunnik, kalmuküngas, matmispaik’;
(10) vanasaksi berg ‘mägi’;
(11) keskalamsaksa berch ‘mägi’;
(12) keldi brig– ‘kõrgendik, mägi’;
(13) saksa Berg ‘mägi’;
(14) vanakirikuslaavi brěgъ ‘kallas, nõlv’;
(15) vene берег (bereg) ‘kallas, rannik’.
Allikad: Pokorny bhereĝh-; de Vries berg; SAOB berg; Babel birga-n, burgō, birgaxa-; ΛΓΩ, берег.
Kokkuvõte
Sõna berg algne tähendus seostub kõrguse ja kõrguva pinnavormiga. Kohanimedes võib see tähistada mäge, kaljut või küngast. Ajaloolised keeleandmed osutavad ka kalmuküngastele ning etümoloogiliselt seotud burg-sõna kaudu kindlustatud kõrgendikele.
Konkreetse kohanime tähenduse selgitamisel tuleb arvestada selle vanemaid nimekujusid ja paiga maastikulisi ning ajaloolisi iseärasusi.