Eestis on kuus Kose-nimelist küla või asumit ning ajaloolisel Harjumaal oli ka samanimeline kihelkond. Tõenäoliselt leidub sama nimega ka talusid või muid maastikuobjekte. Nime seletuseks on enamasti pakutud paigaga seotud koske või kärestikku (KNR [1]). Käesolevas artiklis vaadeldakse ka teisi võimalikke seletusi, mis lähtuvad nime ajaloolistest kujudest ja etümoloogiast.
Kose-nimelised külad on erineva vanusega. Vaatleme kõigepealt neist vanimat – Harjumaal Kose vallas asuvat küla, mida on esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Allpool vaatleme Põltsamaa vallas 16. sajandil tekkinud Kose küla.
Harjumaa Kose küla
1241. aastaks oli küla juba välja kujunenud ning võis olla asustatud ammu enne ristiusustamist. Nime seotakse küla läbiva Pirita jõe kose või kärestikuga, kuid selles tõlgenduses on kaheldud, sest püstise vooluga kõrget juga või massiivset koske sealt täna ei leia.
Varasemad nimekujud (LCD, lk 449):
1241 Cosius, 1346 Koschal, 1379 Coskel, 1437 Koskuel, 1475 Kosskull, 1486 Koskulla, 1493 Koeskull, 1515 Kossküll, 1562 ропатa Козы, 1573 Козы мызa, 1586 Koszkill, 1592 Koskull, 1637 Koskell, 1639 Koschke, 1641 Kosk, 1694 Kosch, 1732 Kosse.
Nime Kose võimalik tähendus
Nime Kose saab jagada osadeks Kos-e. Nime lõpus olev -e on genitiivi tunnus ja sõnatüvi kos võiks tähendada
- kivihunnikut või muud kuhjatud materjali;
- kõrgendatud küngast või kultuspaika;
- kivikalmet;
- põletamiseks kokku pandud puu- või oksahunnikut ehk märgutuld.
Ka märksõnad kasa, kase, kos, kose, kost [2] viitavad erinevates germaani keeltes enamasti mingist materjalist kuhjatud hunnikule või kogumile.
Etümoloogia
(1) Muinaspõhja *kasā ’hunnik’;
(2) islandi kös, köstur ’kuhi, hunnik’;
(3) taani kas, (dial) kas(se) ’hunnik, kuhi’;
(4) norra kos, kas, kase, kasa ’hunnik, virn’;
(5) norra kast ’kivihunnik’;
(6) vanapõhja kǫs ’hunnik, kuhi, kõrgendatud küngas’;
(7) vanapõhja kasa’kivihunnikusse matma’;
(8) shetlandi kost, kjost ’kalmuküngas’;
(9) vanapõhja kǫstr ’kuhi, hunnik; puuriit, virn’;
(10) norra kos ’hunnik, langetatud puude ja põõsaste kogum põletamiseks’;
(11) rootsi (dial) kasi, kas, kasa, kase ’hunnik, kuhi, virn, haohunnik’; ’tulepaak, märgutuli, lõke’;
(12) vanataani kast ’hunnikusse kuhjatud puit’;
(13) norra kost ’puuhunnik, puuriit’;
(14) slaavi kostjor ’hunnik kände; põlev hunnik puitu, lõke’;
Allikad: de Vries kastr, kǫs, kǫstr; ΛΓΩ костёр; SAOB kas, kase.
Kas Harjumaa Kose oli paganlik kultuskoht?
Ilmselt ei ole Harjumaa Kose nimi seotud kose või kärestikuga. Kuna koht oli tuntud juba enne ristiusustamist, on tõenäolisem, et nimi pärineb paganliku kultuspaiga järgi, mille juurde võisid kuuluda ka kivikalmed.
1562. aastal esineb Kose venekeelse nimekujuga ропата Козы. Nime täpne tähendus ei ole teada, kuid vene keeles leidub mitmeid sarnaseid sõnu, mis võivad seda oletust toetada: (Allikas: ΛΓΩ):
- ро́пать ’paganlik tempel’,
- ро́пас ’kivihunnik’,
- ро́пот ’mulisema, korraga rääkima’ (kultusrituaalid toimusid ühise karjumise saatel).
Viimane sõna on huvitav seetõttu, et mitmete muistsete kultusrituaalide juurde kuulus ühine hüüdmine või loitsimine. Seetõttu ei saa välistada, et tegemist on sama usundilise tähendusväljaga.
Kui sõna kos : kose pärineb tõepoolest skandinaavia keeltest, võib see viidata sellele, et paigas elasid Skandinaaviast pärit inimesed või oli nende mõju seal märkimisväärne.
Võimalust, et selline kultuskoht oli kasutusel veel 16. sajandil, ei saa välistada. Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Balthasar Russow (1536 – 1600) kirjutab oma Liivimaa provintsi kroonikas, et ka tema ajal esines ristiusueelseid paganlikke kombeid ning pühade salude austamist piirkondades, kus kristlik õpetus ei olnud veel täielikult juurdunud.
Ka 1640. aastatel Võhandu jõel aset leidnud sündmused ning nende käigus kirja pandud paganlik palve näitavad, et sellised uskumused olid elujõulised veel 17. sajandi keskpaigas.
Põltsamaa valla Kose küla
Põltsamaa vallas asuv Kose küla on tekkinud 16. sajandil. Seal ei ole jõge, oja ega koske, mistõttu ei sobi tänapäevane nime seletus ka selle paiga puhul.
Tõenäolisem on, et nimi on seotud rannavalve ja märgutulede süsteemiga ning tähistas kunagist märgutulekohta või seda teenindanud talu.
Kose, Põltsamaa vald (1583 Koskula, 1601 Kosskula, 1797 Kosse); KNR [1]
Võrdle eespool toodud etümoloogia punkte (9)–(14). Rannavalve süsteemist on pikemalt kirjutatud artiklis Märgutuledega seotud kohanimed [3].