Lüganuse on tänapäeval väike alevik Ida-Virumaal, mis asub Püssi linnast vahetult põhjas Purtse ja Kohtla jõgede vahel. See on ühtlasi Lüganuse valla ajalooline ja kiriklik keskus.
Lüganuse aleviku territooriumil on avastatud mitmeid olulisi muinasaegseid asulakohti (peamiselt Lüganuse asulakoht ja Kirikumäe ala), mida täiendavad kivikalmed ning võimalikud hajusad elupaigajäljed. Need leiud näitavad, et ala oli Virumaa idaosas tähtis asustuspiirkond juba kaua enne kirjalikku aega. Asukoht Purtse ja Kohtla jõe vahelisel alal pakkus soodsaid elutingimusi, liikumisteid ning teatud kaitsevõimalusi.
Kirikut mainitakse esmakordselt 1373. aastal, kuigi pärimus dateerib kiriku rajamise 1240.–1260. aastatesse. Lüganuse Kirikumägi võis olla muinaslinnuse või hiiemäe asukoht. Seetõttu ei olnud tegemist tõenäoliselt lihtsalt avatud külaga, vaid pigem kindlustatud või pühapaigaga seotud asustuskohaga.
Lüganuse nimi esineb esimest korda 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Lygenus, olles ilmselt koha muinasaegne nimetus.
Enne 13. sajandit kuulus ala Askälä (Askælæ, Askele) muinaskihelkonda.
Ajaloolised nimekujud
P. Johansen on esitanud järgmised nimekujud (LCD, lk 489):
1241 Lygenus
1315 Luggenhusen
1373 Luggenhusen
1385 Lugenhusen
1523 Loggenhussen
1557 Luggenhusen
1583 Luggenhusz
1637 Lauggenhausz
1655 Lugkenhaussen
1688 Luggenhausen
1732 Liggäne
1782 Lügganes, Lügganesse, Lügganüs
1796 Lugganduse Külla
1840 Lügganusse
Etümoloogia
Kohanimeraamatus [1] esitatakse varasemate uurijate oletusi, et Lüganuse nimi võib olla tuletatud suguvõsanimest von Luggenhusen, kellele küla kuulus veel 1373. aastal, või mõnest teisest eesti isikunimest.
Ajaloolised nimekujud näitavad, et tähendusi tuleks otsida järgmistele sõnaosadele: lygen, lugg, logg, ligg ja hus.
Etümoloogia A
(1) vanapõhja lygn ‘vaikne, rahulik’;
(2) vanapõhja logn (< muinaspõhja *lugna) ‘tuulevaikne’;
(3) norra logn ‘vaikne, rahulik meri’;
(4) rootsi lugna ‘rahustama’;
(5) rootsi lygna, norra lygna, logna, taani lune ‘vaikseks, rahulikuks tegema’;
Etümoloogia B
(6) germaani *lōgo / *legh- ‘lamama, asuma, paiknema’;
(7) vanaislandi lø̄gi ’rahu, puhkus’;
(8) vanapõhja liggja ’lamama’;
(9) gooti ligan ‘lamama’;
(10) vanainglise licgan ‘lamama, pikali heitma’;lóg ‘koht’;
(11) vanaülemsaksa liggen ‘lamama’;
(12) vanaiiri lige ‘ase, voodi’;
(13) vanasaksi liggian ’lamama’;
(14) taani ligge ’lamama’;
(15) rootsi logi ‘peavari, ulualune, ööbimispaik’;
(16) vanaslaavi lega ’pikali heitma’; lože ’laager’;
(17) ladina lectus ‘ase, voodi’;
Etümoloogia C
(18) vanapõhja *lag ‘seadusega määratud, asukoht, amet’, mitmus *lǫg ‘seadus’, ’piirkond’;
Etümoloogia D
(19) vanapõhja hús ’hoone’; ’kindlus, loss, kindlustatud hoone’, kaitse;
(20) islandi, norra, rootsi taani hus ’hoone’;
(21) vanainglise, vanafriisi, vanasaksi, vanaülemsaksa hus ’hoone’;
(22) saksa haus ’hoone’.
Allikad: de Vries hus, liggja, lóg, logn, lugna, lygn, lǫg; Pokorny legh; KLN 10:178 lǫg; Envall (1972, lk 55).
Järeldus

Kuna Lüganuse on 1241. aastal arvele võetud suure külana, on väga tõenäoline, et asustus on seal väga vana. Seda kinnitavad ka piirkonnast leitud pronksiaegsed arheoloogilised leiud.
Puuduvad siiski täpsed andmed selle kohta, millal kohanime kasutama hakati ja milline võis olla selle varasem kuju. Taanlaste poolt kirjapandud Lygenus ei pruugi olla algne.
Pärast ristiusustamist kujunenud nimekuju Luggenhusen (mõningaste eranditega) oli kasutusel kuni 20.sajandi alguseni ning esineb kaartidel esiletõstetuna. See näitab, et tegemist oli olulise kohaga. Lüganuse küla tekkis hiljem Purtse jõe läänekaldale.
Etümoloogias A toodud tähendused võivad viidata rahulikule või tuulevaiksele kohale, mis võis olla meresõitjate jaoks sobiv tormivari Soome lahe rannikul liikudes.
Etümoloogias B toodud sõnad võivad samuti viidata kohale, kus rändajad või meresõitjad said peatuda ja ööbida. Sellisel juhul võis Lüganuse (Luggenhusen) olla juba varasel ajal tuntud peatus- ja majutuskoht.
Etümoloogia C: Vanimates vanapõhja õigusallikates tähendab lǫg nii õigust (seadust) kui ka sama õigusega ala ehk kohtuala. Tegemist võis olla kindlustatud kohaga (linnusega), kus peeti ka kohut.
Etümoloogias D: Sõna hus ei kasutatud tavaliste eluhoonete, vaid pigem erilise, avaliku ameti või tegevusega seotud ehitiste kohta. Sõna algne tähendus on ’kaitse’.
Kokkuvõttes tuleb Lüganuse nime seletamiseks uurida täiendavalt arhiiviallikatest koha võimaliku avaliku või ametialase kasutuse kohta keskajal.
Vt Eestimaa kubermangu topograafiline atlas, 1805 [2] (Purtse, Lüganuse).