Mädapea küla asub Viru maakonnas, Rakvere ja Tapa vahelisel alal.
Senine tõlgendus
Kohanimeraamatus on pakutud, et nime lähtekohaks võis olla mingi isikunimi või ka sügisel valmivate marjade nimetus Hilisemates kirjapanekutes on oletatud seost sõnaga mätas. KNR [1]
Kohanimevihiku hinnang
Taani Hindamisraamatus (1241) on küla mainitud nime all Metapæ . Küla oli selleks ajaks juba välja kujunenud ning võis olla asustatud ammu enne ristiusustamist. Ajaloolane P. Johansen on leidnud Mädapea küla varasemad nimekujud (LCD, lk 502):
Varasemad nimekujud (LCD, lk 502):
1241 Metapæ (küla), 1282 Methepe, 1337 Mettenpe, 1341 Mettepe, 1460, 1532 Mettenpe, 1545 Mettempe, 1583 Mätepä, 1615 Mätapä, 1623 Meddenpae, 1637 Medtabe, 1732 Mettapä.
Taani Hindamisraamatus (1241) on küla mainitud nime all Metapæ. Küla oli selleks ajaks juba välja kujunenud ning võis olla asustatud ammu enne ristiusustamist.
Etümoloogia
(1) Indogermaani medhios ’keskmine, keset, keskel’;
(2) vanapõhja miðr < germaani medja ’keskmine’;
(3) vanapõhja meðal, miðil ’keskel, vahel’;
(4) vanafriisi midde ’keskmine’;
(5) rootsi medel ’keskmine, vahepealne’;
(6) vanaülemsaksa mitil, metal ’keskel’;
(7) vanaülemsaksa mitti ’keskmine’;
(8) ladina medius ’keskel olev, keskmine’.
Allikad: de Vries meðal, miðr; Pokorny medhi̯o.
Analüüs
Nime tähendust otsides jäi sõelale eelkõige germaani päritolu mõiste ‘keskmine, keskel, keset’. Sellest lähtudes võis Mädapea tähistada asulat, mis paiknes kahe vanema küla vahel, või kohta, kuhu ümbruskonna inimesed kokku kogunesid.
Sellised keskse tähendusega kohad võisid täita mitmesuguseid ülesandeid: seal võidi pidada nõu, lahendada vaidlusi, korraldada ühiseid rituaale või pidada kohalikke kogunemisi.
Nime lõpuosa -pea või -pä võimalikku tähendust käsitletakse eraldi märksõnas pe, pä [2], kus on esitatud selle kohta erinevad tõlgendusvõimalused.