Mustahamba

Rõuge vallas on kaks Mustahamba nimelist kohta – Mustahamba ja Kahrila-Mustahamba. Kahrila- lisati nimesse 2017. aastal, kui samasse valda sattus teinegi Mustahamba küla.

Senine tõlgendus

Kohanimeraamatus on nime seostatud väljendiga „mustad hambad“. Tõlgendus tugineb eelkõige ühe küla hilisematele nimekujudele ning läti vastele melni zobi ’mustad hambad’.

Kohanimevihiku hinnang

Vanimad kirjapanekud sisaldavad nimekujusid Musti Hambo Lande, Muste Hamm või Mustam Laur. Need võimaldavad nime vaadelda mitte ainult tänapäevase sõna hammas tähenduses, vaid ka germaani päritolu sõnatüvede kaudu, mis on seotud paiga looduslike tingimustega.

Varasemad nimekujud

A: Mustahamba (1684 Musti Hambo Lande, 1694 Mellasup Rein, 1765 Dorf Mustahamba, 1773 Muste Hamm, 1811 Malsup, 1839 Melsob; läti Melnzobji); KNR ^[1]

B: Kahrila-Mustahamba (1627 Musthamba Lauer, 1638 Mustam Laur, Mustam Göder, 1765 Dorf Mustahamba, u 1900 Плмз. Мустахамба); KNR ^[2]

Analüüsi küsimused ja vastused

„Mustade hammaste“ seletus on keeleliselt võimalik, kuid siin tekib mitu küsimust:

• Kui tõenäoline on, et samas piirkonnas, kuid üksteisest suhteliselt kaugel on kaks mustade hammaste omanikku (või mitmeid omanikke), mis oma erakordsuses olid kohale nime andmise põhjuseks?
• Kui tõenäoline on, et kellegi mustade hammaste tõttu saadud hüüdnimi püsib talu ja sellest arenenud küla nimes mitmesaja aasta jooksul?
• Kas leidub alternatiivseid seletusi, mis seostaksid nime püsivama nähtusega, näiteks paiga looduslike tingimustega?
• Kas nimekujude osadeks jagamine annab vihjeid muudele võimalustele?

Kohad võisid küll saada nime talu peremehe nime või hüüdnime järgi, kuid vähetõenäoline on, et selline nimi oleks püsinud kasutusel üle 300 aasta ning säilinud tänapäevani.

Mõlemad külad paiknevad varasemate märgalade läheduses, mis kunagi võis olla soo.

A: Mustahamba paikneb madala ala põhjaserval asuval kõrgemal künkal, ala läbib kaguservas Kulbioja, samuti on alale rajatud kuivenduskraavid.
B: Mustahamba paikneb kõrgema künka lõunaserval. Sellest lõuna pool asuvad mitmed madalad kohad ja lääne pool on Kahrila järv.

Nime Mustahamba saab jagada osadeks Must-a-ham-ba.

Sõnaosade etümoloogia

Lisaks varasematele germaani tüvedele väärivad tähelepanu ka hilisemates nimekujudes esinevad võimalikud veski ja omandiga seotud sõnad.

(1) muinaspõhja hamar(e) ’kalju’;
(2) rootsi dial. hammar  ’metsane kaljune küngas, kivine pind’;
(3) taani haamer  ’kalju, kaljune küngas’;
(4) norra dial. hamar  ’järsk mägi, saar; hamarr ’kivi, mägikalju’;
(5) keskalamsaksa ham ’piiratud maatükk’;
(6) vanainglise hamm ’piiratud maatükk’;
(7) alamsaksa hamme ’aiaga piiratud väli’;
(8) rootsi bo ’elamine, valdus, kodu’;
(9) saksa Land ’maa’;
(10) vene мельник, мельница ’mölder’, ’veski’;
(11) vene собина ’omand’.

Allikad: Pokorny kem-1; ΛΓΩ собина, de Vries hamarr, Ihre bo.

Järeldus

• Eesliide Must- ^[3] võib olla seotud niiskust, märgalasid või sood tähistavate vanemate sõnatüvedega.
• Nime keskel olevad -i- või -a- on genitiivi tunnused,
• ham, am tähendavad kas kivist küngast või piiratud maatükki,
• ba tuleb sõnast bo, mis tähendab talu või valdust ja lõpus olev –a on taas genitiivi tunnus;

Kohanimesid Mustahamba võiks tõlgendada järgmiselt:

A: Mustahamba

1684 Musti Hambo Lande – ’soo serval asuval kivisel künkal oleva talu maa’;
1694 Mellasup Rein – ’veski omanik Rein’;
1765 Dorf Mustahamba – ’sooserval oleval künkal paiknev küla’;
1811 Malsup – ’veski talu/omand’;
1839 Melsob – ’veski talu/omand’;
läti Melnzobji – ’veski talu/omand’.

B: Kahrila-Mustahamba

1627 Musthamba Lauer – ’sookünka talu (omanik) Lauer’;
1638 Mustam Laur – ’sookünka või maa (omanikud) Laur ja Göder’;
1765 Dorf Mustahamba ’sooserval oleval künkal paiknev küla’;
1900 Плмз. Мустахамба ’sooserval oleval künkal paiknev poolmõis’.