Mustvee asub Peipsi järve läänekaldal Mustvee jõe suudmes. Esmapilgul näib nimi lihtne ja arusaadav: must vesi. Ajaloolised nimekujud, piirkonna loodusolud ning selle tähtsus Peipsi-äärse liiklussõlmena viitavad aga märksa mitmekihilisemale loole.
Mustvee nimi näib ühendavat mitu eri keele- ja tähenduskihti. Kõige tõenäolisemalt peegeldab see piirkonna soist, mudast ja tumedaveelist loodust, kuid nime hilisemates kirjapanekutes võib näha ka mälestust siinsetest liiklusteedest, ületuskohtadest ja võimalikest vanematest kultuurikihtidest.
Mustvee vanimad teadaolevad nimekujud on (KNR [1]):
1493 Mustut,
1554 Mostuet,
1599 folwark Mostfersth alias Czarny, Mosthffer, wioska Musth alias Czarne,
1601 Mustvett,
1638 Mustajäcki,
1696 Mustweddist,
1796 Mustwed;
Vene keeles on kohta tuntud nimedega Чо́рна ja Поса́д Чёрный.
Etümoloogia
Juba ajaloolised nimekujud näitavad, et nime on eri aegadel mõistetud erinevalt. Osa vorme algab kujul Must-, osa aga Most-.
Poola revisjonides kasutatud nimed Czarny ja Czarne ning vene Чёрный tähendavad kõik ‘musta’. See näitab, et hilisemad kirjutajad seostasid nime tumeda värvusega.
Samas võivad sarnased sõnad eri keeltes kanda erinevaid tähendusi. Slaavi most tähendab silda või ületuskohta, mitmed germaani sõnad (most, moster, must [2], muster) aga niiskust, muda või märga maad.
Analüüs
Mustvee ümbruse loodus sobib selliste tähendustega hästi. Jõgi saab alguse soistelt aladelt ning kannab Peipsisse tumedat huumuserikast vett. Jõesuu ümbrus oli ajalooliselt mudane, roostikuline ja osaliselt soostunud. Kuid nime lõpuosa ei pruugi algselt tähendada tänapäevast sõna vesi. Ühe võimaliku paralleelina võib tuua vanapõhja sõna veisa (‘muda, soo’), mis kirjeldab hästi Mustvee ümbruse ajaloolist maastikku.
Mustvee paiknes olulise rannatee ja Peipsi veetee ristumiskohas. Enne sildade rajamist oli jõe ületamiseks vajalik koolmekoht või üleveokoht. Varased nimekujud Mostuet, Mustvett ja Mustwed võimaldavad kaaluda, kas nime lõpuosa võib mõnel juhul olla seotud vanemate koolmekohta tähistanud sõnadega (vad, ved, vett [3]), mitte üksnes tänapäevase sõnaga vesi. Sellisel juhul võiks nimi peegeldada paiga tähtsust muistse ületuskohana.
Mustvee ümbrus oli oluline liikumissõlm juba enne hilisema asustuse kujunemist. Sellistes paikades võisid paikneda ka rituaalse tähendusega kohad, sest jõgede ületuskohad ja märgalade läbipääsud olid sageli piiripaigad, millel oli lisaks praktilisele ka sümboolne tähendus. Seetõttu ei saa täielikult välistada, et mõni nimekuju peegeldab ka vanemat sakraalset kihistust.
Ühe võimalusena võib kaaluda ka seost germaani või muinaspõhja sõnaga vé [4], mis tähistas püha või eraldatud paika. Selle kinnitamiseks puuduvad siiski otsesed tõendid ning praeguse teadmise põhjal jääb see üheks võimalikuks tõlgenduseks teiste kõrval.
Kokkuvõte
Mustvee nime kujunemisel võib põimuda mitu eri keele- ja tähenduskihti.
- Must / Most võib viidata tumedale, mudasele või soisele maastikule ning märgaladega seotud vanemale sõnavarale.
- Veisa võis tähistada muda või sood ning kirjeldada Mustvee jõesuudme ajaloolist maastikku.
- Vad, ved, vett võivad viidata muistsele koolmekohale või ületuskohale, mis sobib hästi Mustvee kui olulise liiklus- ja ühendussõlme funktsiooniga.
- Vé võib osutada võimalikule muistsele pühale või eraldatud paigale, kuid selle seose kinnitamiseks puuduvad praegu otsesed tõendid.
Kohanime tegeliku päritolu selgitamisel tuleb arvestada nii ajaloolisi nimekujusid, maastikku kui ka paiga rolli muistsetes liikumis- ja asustusvõrkudes.
Allikad: de Vries (veisa); SAOB (must).