ō, ōge, ōch, ouwe, ou ’saar’, ’märg niit’ (keskalamsaksa); ouwa (vanaülemsaksa);
oar’je- ’lõuna-’ ilmakaar (lapi);
oddi ’neem, maanina’ (vanapõhja); udde (rootsi);
odh, ödhe ’koolmekoht’ (vanarootsi);
ōðr ’koolmekoht’ (ruuni (9.-12. saj);
offerre ’kandma, üle andma, pakkuma, ohverdama’ (ladina);
offr ’ohver’ (vanapõhja);
ōma-h ’kaaslane, seltsiline’ (vanaindia);
ōman ’soodus, abistav’, (aoman ’aitavad, abistavad’) (vanaindia);
ōmán ’soosing, abi, kaitse’ (vanaindia);
ósk ‘soov’ (vanapõhja);
óss, ósi ’jõesuue’ (vanapõhja);
ōstium ’suue, äravool’ (ladina);
osta ’sadam’ (läti); uostas (leedu);
ótt, óður ’hull, raevukas, vägivaldne’ (islandi);
ótti ’hirm’ (islandi);
å-märksõnad
å ’jõgi’ (rootsi);
åbacke ’jõeperv’ (rootsi);
åbo ’põlisrentnik’ (rootsi);
åker ’põld, nurm’ (rootsi);
åkerfält ’põllumaa’ (rootsi);
ås ’voor, oos, mäeseljak’ (rootsi);
åska ’äike, müristamine’ (germaani, rootsi);