pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’ (indogermaani);
páçu ’kariloomad’ (vanaindia);
paimen ’karjus’; paimentaa ’karjatama’ (soome);
passe ’ohverdamise paik’, ‘püha’ (lapi);
pati ’isa’ (vanapõhja); pater (ladina);
pecku ’kariloomad’ (vanapreisi);
pĕcūnia ’varandus; raha’ (ladina);
pĕcus ’kari, koduloomad’ (ladina);
pékus ’kariloomad’ (leedu);
pelkė ’soo’ (leedu);
picka ’täksima, torkima’ (rootsi);
pidtja ’ehitus’ (lapi);
pidtja ’talu’ (lapi);
piekar ’raba’ (lapi);
piha ’õu, hoov’ (soome);
pihe ’taluõu’ (lapi);
pihē ’sisehoov’ (luulelapi);
pik ’piik’ (saksa);
pik ’teravik, astla või nõelaga pulk, piik’ (vanapõhja);
pìktas ’kuri, tige, raevukas’, pỹkti ’vihastama, vihane olema’ (leedu);
pikts ‘kuri, terav, vägivaldne’, pìkt ‘vihastama, kurjaks saama’ (läti);
piťki ’äike, müristamine’ (liivi);
pivà, püvà ’püha, jumalaga seotud’ (liivi);
plás’sa ’kirikuküla või koht, kus rahvas tihti koguneb’ (lapi);
plöik- ’lubjarikas pinnas’ (lapi);
porre ’kelder’ (lapi);
posad (посад) ’agul, alevik, eeslinn’ (slaavi);
posad ’eeslinn’ (vanapoola);
pruvve ’sild’ (lapi);
puha ’täiesti, tervenisti, üleni, kogu ulatuses, ainult, üksnes’ (eesti);
puhas ’määrdumatu, mustuseta; aus, siiras, õige; veatu , laitmatu; lisanditeta; täielik, ehtne’ (eesti);
puhdas ’puhas’ (soome);
puhtēs ’puhas’ (luulelapi);
puotú ’aed’ (lapi);
purvs ’soo’ (läti);
pūtá- ’puhas’ (vanaindia);
pŭtus ’puhas, rikkumata, moonutamata’ (ladina);
puu’re ’puukuur’ (lapi);
pähtsálahka ’männimets’ (lapi);
päl’tú ’põld’ (lapi);
pyhä ’püha’ (soome);