Purtse on küla Ida-Virumaal Lüganuse vallas Purtse jõe alamjooksul. Kohanime vanimad kirjapanekud pärinevad 13. sajandist. Artiklis vaadeldakse võimalust, et nimi võib olla seotud sadamat, sissepääsu või kindlustatud kohta tähistava sõnavaraga. Täiendavalt käsitletakse Purtse jõe ajaloolist nime Ise ja mõisanime Isenhof.
Kohanime senine tõlgendus
Eesti kohanimeraamatus on Purtse nime seostatud eesti sõnaga purre : purde ‘kerge sild’. Võimaliku vastena on esitatud ka vepsa purde ‘allikas’, kuid Kohanimeraamatus peetakse Purtse asukohta arvestades tõenäolisemaks eestikeelset seletust.
Purtse mõisa hilisem saksakeelne nimi oli Alt-Isenhof. Nime on seostatud Purtse jõe saksakeelse nimega Ise, mida on omakorda püütud seletada Hiisküla ehk Iisküla nime kaudu. (KNR [1])
Purtse nimele võib otsida täiendavat võrdlusmaterjali ka germaani ja põhjagermaani keeltest, arvestades piirkonna paiknemist jõesuudme lähedal ning selle võimalikku tähtsust mereliikluses.
Purtse ajaloolise tausta kohta loe AI INFO artiklist Purtse – ajalooline ja arheoloogiline ülevaade [2]
Varasemad nimekujud
Purtse küla on esimest korda mainitud 1241. aasta Taani hindamisraamatus. P. Johansen esitab järgmised nimekujud (LCD, lk 555-556):
1241 Purdus, Purdis;
1277 Purdis;
1287 Pordus;
1372 Purdes;
1416 Půrtzs;
1421 Purdes;
1444 Пуръдозна;
1472, 1483 Purdes;
1506 Portz;
1508, 1518, 1533, 1621 Purtz;
1642 Purtis;
1732 Purtsi;
1765 Purtz.
Vanimates nimekujudes väärib tähelepanu nimeosa Purd-, mis esineb nii kujus Purdus kui ka Purdis. Hilisemates kirjapanekutes leiduvad Pord-, Port- ja Purt-.
Taani hindamisraamatus esineb ka Lüganuse nimi kujul Lygenus. Mõlema nime lõpus olev -us võib olla seotud ladinapärase kirjapanekuga, kuid seda ei saa üksnes nende näidete põhjal kindlaks teha.
Etümoloogia
A: Sadam ja sissepääs
(1) Ladina portus ‘sadam, jõesuu, pelgupaik, kaitse’;
(2) ladina porta ‘värav, sissepääs, läbipääs’;
(3) vanapõhja port ‘värav, uks’;
(4) rootsi port ‘värav, sissepääs’;
(5) taani port ‘värav’;
Allikad: de Vries port 1–2; Cleasby–Vigfusson port.
Vanapõhja port on ladina päritolu laensõna. Seetõttu ei ole loendis esitatud sõnad üksteisest sõltumatud etümoloogilised vasted. Need näitavad sama või lähedase sõnavara levikut eri keeltes.
B: Asustus ja kindlustatud koht
(6) Vanaindia pūŕ ‘kindlustatud asula, linnus, linn’;
(7) vanaislandi port ‘värav, sissepääs, õu’.
Allikad: Pokorny pel-1, pelə-, plē-; Cleasby port.
Vanaindia pūŕ on tähenduslik võrdlus kindlustatud asula mõistega, kuid selle häälikulist ja etümoloogilist seost Purtse nimega ei ole tõendatud.
Vanaislandi port tähistab muu hulgas sissepääsu või õue. See ei tõenda otseselt ‘kindlustatud lossi’ tähendust.
Nime Purtse võimalik tähendus
Purtse nime vanimaid kujusid Purdus ja Purdis ning hilisemaid Pordus ja Portz võiks võrrelda sadamat, väravat ja sissepääsu tähistava sõnavaraga.
Eriti tähelepanuväärne on 1506. aasta nimekuju Portz, mis sarnaneb germaani sõnaga port ‘värav, sissepääs’. Kirjapildiline sarnasus ei tõenda siiski veel nime keelelist päritolu.
Purtse jõe suudmeala pakkus looduslikke eeldusi randumiseks. Merelt saabujale võis jõesuue olla sissepääs sisemaale.
Purtse jõe alamjooksul paiknesid Tarakalda linnus ja Taramäe kindlustatud paik ning kaugemal Lüganuse asustusala. Seetõttu võiks Purtse nime seostada ka sisemaale viiva ühendusteega, mille üheks võimalikuks sihtkohaks oli Lüganuse. See ei eelda, et merelaevad oleksid sõitnud jõge mööda Lüganuseni.
Täiendava võimalusena võib arvestada kindlustatud koha tähendusega. Tarakalda linnus näitab, et piirkonnas paiknes muinasajal kindlustatud keskus. Nimi võis seega olla seotud ka jõesuudme lähedal asunud kindlustatud kohaga.
Sadam, sissepääs ja kindlustatud koht ei tarvitse selles tõlgenduses olla üksteisest sõltumatud tähendused. Merelt saabujale võis jõesuue olla ühtaegu randumiskoht, sisemaale viiva tee algus ning kindlustatud piirkonna ligipääsukoht.
Kui Purtse nimi algselt tähistas sellist kohta, võis see hiljem kanduda jõele ja selle ääres paiknenud asustusele.
Ise ja Isenhof
Purtse jõe ajalooline saksakeelne nimi oli Ise, millest on lähtunud ka mõisanimi Isenhof. Purtse mõisa nimetati alates 1842. aastast Alt-Isenhofiks (Vana-Isenhof) ja Püssi mõisa Neu-Isenhofiks (Uus-Isenhof). Varem kasutati Purtse mõisa kohta nime Purtz.
Eesti kohanimeraamatus on jõe nime Ise seostatud Hiisküla ehk Iisküla nimega. Teise võimalusena võib uurida nime seost jõesuudmega, sest Purtse jõesuue oli piirkonna oluline geograafiline tunnus.
Etümoloogia
(8) Vanapõhja us, is, ys, os, óss ‘jõesuue, jõe väljavool’;
(9) vanapõhja íss ‘jää’;
(10) rootsi ja norra is ‘jää’;
(11) saksa Hof ‘mõis, õu, majapidamine’.
Allikad: de Vries óss, íss, hof; Envall (1972, lk 32).
Vanapõhja óss ‘jõesuue’ pakub nimele Ise tähendusliku võrdlusvõimaluse, kuid nende vormide häälikuline seos ei ole selgitatud. Ka jääd tähistavad sõnad on võrdlusmaterjal, mitte tõend nime päritolu kohta.
Mõisanime Isenhof järelosa on saksa Hof ‘mõis, majapidamine’, kuid nimeosa Isen- päritolu vajab eraldi selgitamist.
Kui Ise tähistas algselt jõesuudme piirkonda, võiks see tähenduslikult seostuda ka Purtse nime võimaliku seletusega ‘sadam, sissepääs’.
Kokkuvõte
Purtse nime päritolu ei ole kindlalt teada. Eesti kohanimeraamatus on seda seostatud sõnaga purre : purde ‘kerge sild’.
Kohanime ajaloolised kujud Purdus, Purdis, Pordus ja Portz võimaldavad kaaluda ka võrdlust sadamat, väravat ja sissepääsu tähistava sõnavaraga. Täiendava võimalusena võib arvestada kindlustatud koha tähendusega.
Purtse jõesuudme asukoht ja alamjooksu muinasaegsed kindlustused annavad sellele tõlgendusele ajaloolise tausta. Purtse võis tähistada merelt sisemaale viiva ühendustee algust, mille kaudu pääses ka Askälä piirkonna asustuskeskustesse.
Selle käsitluse järgi võis Purtse olla Askälä võimalik merevärav. Tegemist on kohanime ajaloolistele kujudele ja paiga geograafilisele asendile tugineva uurimishüpoteesiga, mille keeleline päritolu ei ole veel tõendatud.
Vt ka kohanime Lüganuse [3].