Vara, varda, varder, vaht ning nende arvukad ajaloolised nimekujud (nt ward, wardh, waard, war, vard, word, vord, vor, vård, ver, vall jt) kuuluvad vanasse sõnavarasse, mis on seotud vahipidamise, valvamise, kaitse ning märgutuledega.
Muinasajal ja keskajal oli vahipidamine osa ulatuslikust teavitus- ja kaitsesüsteemist, mille eesmärk oli märgata vaenlase liikumist ning anda sellest kiiresti edasi märgutulede või kullerite abil. Selline süsteem oli kasutusel kogu Läänemere piirkonnas ning kohanimede põhjal võib oletada, et ka Eesti alal.
Vahikohad rajati tavaliselt kõrgematele küngastele, kaljudele või muudele hästi nähtavatele kohtadele, kust avanes lai vaade ümbruskonnale. Rannikul jälgiti mereteid, sisemaal aga tähtsamaid liikumisteid, jõgesid ja võimalikke läbipääse. Märgutulede võrk ühendas üksikud vahikohad terviklikuks süsteemiks, mille kaudu võisid teated liikuda kiiresti pikkade vahemaade taha.
Märgutuledega vahipidamise süsteemi kohta kasutatakse mitmeid teisi nimetusi. Nende ning kaitsepraktika kohta loe lähemalt artiklist Märgutuledega seotud kohanimed [1].
Etümoloogia
A: Vahipidamine, vahiteenistus, kaitse
(1) Indogermaani *vortā ’märkama, silmama, tajuma’;
(2) germaani *wardô ’märkama’;
(3) germaani u̯orós ’ tähelepanelik, valvel;
(4) vanapõhja var ’tähelepanu’;
(5) vanapõhja varr ’tähelepanelik, ettevaatlik’;
(6) islandi, norra, rootsi, taani var ’kartlik, valvas, ettevaatus, kaitse’;
(7) islandi vara (vari), varði, varað ’aimama, märkama, ootama’;
(8) islandi verja ’kaitsma’, vernd, vörn ’kaitse’;
(9) gooti wars ’ettevaatlik’;
(10) gooti wardja ’valvel olema, kaitsma’;
(11) vanasaksi wardôn ’valvel olema, muretsema’;
(12) vanaülemsaksa wartên ’piiluma, varitsema, ootama’;
(13) vanaülemsaksa wara ’tähelepanu, hool’;
(14) vanainglise wær ’tähelepanelik, ettevaatlik’;
(15) ladina vereor ’kartma, muret tundma’;
(16) soome varrota ’tähele panema, ootama’;
(17) läti véru, vērt ’vaatama, märkama’;
Vahipidamisega seotud sõnavara ei piirdunud üksnes valvuriga. Samasse tähendusvälja kuulusid ka kividest laotud maamärgid, vahitornid, märgutuled ja muud rajatised, mille abil tähistati vahikohti või anti edasi hoiatussignaale. Sageli oli üks ja sama koht korraga nii vaatluspunkt, maamärk kui ka märgutule asukoht.
B: Märgutuli, kividest märk vahipost, valve
(18) vanapõhja varðe ’vahitorn, märgutuli’;
(19) vanapõhja varði, warða ’kividest märk’;
(20) islandi varða ’kivikangur, kivihunnik’;
(21) rootsi vård ’mälestus- või hauasammas’;
(22) rootsi vårdkas, våhlkas, wåhlkase ’märgutuli’;
(23) norra varde, vorda ’kividest märk’;
(24) taani vager ’meremärk’;
(25) vanaülemsaksa warta ’vaatetorn, vaatluskoht’;
(26) keskalamsaksa warde ’ootama, valve, vahitorn’;
(27) vanainglise weard ’vahitorn’;
(28) saksa Warte ’vahitorn’;
Vahikohtade juures tegutsesid valvurid, kelle ülesanne oli ümbrust jälgida, ohu korral märgutuli süüdata ning vajadusel teateid edasi anda. Sellest tulenevalt võivad kohanimedes esinevad nimeosad varder, varda või nende ajaloolised variandid viidata kas valvurile endale või tema teenistuskohale.
C: Valvur, kaitsja, kaitse
(29) muinaspõhja *warþuR ’valvur’;
(30) vanapõhja vari ’kaitsja’;
(31) vanapõhja vǫrðr ’valvur’;
(32) vanarootsi wordher, worder ’valvur’;
(33) islandi vörður ’valvur, valvamine’;
(34) vanaülemsaksa warta ’vaatluskoht, vaatleja’;
(35) vanaülemsaksa wart ’kaitsja, valvur’;
(36) keskalamsaksa warde ’ootamine, valve, vahitorn’;
(37) vanainglise weardian ’valvur’; warian ’valvama, valvur’;
(38) saksa Wart ’valvur’;
Hilisemates keeltes kujunesid samast tähendusväljast sõnad vaht, valve ja vahiteenistus, mis säilitasid algse mõtte – tähelepaneliku jälgimise ja kaitse.
D: Vaht, valveteenistus
(39) rootsi vak ’ärkvelolek’; vaka ’valvama’;
(40) rootsi vakt ’vahiteenistus, valvur’; vakta ’valvama’;
(41) alamsaksa wacht ’valve, valvamine’;
(42) saksa wachen ’valvama’, Wache ’valve, valveteenistus’.
Allikad: de Vries var-, vara 2; Pokorny u̯er-8; SAO vård; KLN 20:291 Vård och vaka.
Vahikohad ei olnud juhuslikud rajatised. Need paiknesid tavaliselt hästi nähtavates kohtades ning olid seotud muistsete liikumisteede, sadamakohtade, koolmekohtade ja märgutulede võrgustikuga. Seetõttu võisid neist kujuneda ka püsivad maamärgid, mille järgi hakati nimetama ümbruskonna talusid, külasid või kõrgendikke.
Kohanimede uurimisel tuleb arvestada, et samad nimeosad võivad eri aegadel tähistada erinevaid, kuid omavahel seotud nähtusi – valvurit, vahikohta, kivist maamärki, märgutuld või kogu vahipidamise süsteemi. Kohanime tegeliku tähenduse selgitamisel on oluline arvestada selle vanimaid kirjapanekuid, paiga asukohta ning võimalikke seoseid teiste läheduses paiknevate muistsete rajatistega.
Kokkuvõte
Nimeosad vara, varda, varder ja vaht kuuluvad vahipidamise, kaitse ning märgutuledega seotud vanasse sõnavarasse. Kohanimedes võivad need viidata nii valvuritele ja vahikohtadele kui ka kivist maamärkidele, märgutulede asukohtadele või muudele vaatluspunktidele. Selliste nimede tõlgendamisel tuleb arvestada kohanime vanust, ajaloolist tausta ning selle seoseid muistsete liikumisteede ja märgutulede võrgustikuga.
Võimalikke kohanimesid
Förby, Vormsi vald (1540 Voerbu, 1565 Förby, 1590 Före By, 1598 Föör by, 1637 Vorby, Födherby, 1977 Förby); KNR [2]
Vaardi, Otepää vald (1776 Warti, 1804 Waarti, 1868 Wahrdi); KNR [3]
Vaarkali, Võru vald (1627 Warkale Hanss, 1630 Warkull Hans, 1638 Warcus Hans, 1684 Warkalla, 1798 Waarkalli); KNR [4]
Vahase saar (1645 Wahaso, Waheso, 1798 Wahha Soo); KNR [5]
Vahtraste, Muhu vald (1645 Wachtris, 1798 Wachtra (küla), 1802 Wachtrasoo); KNR [6]
Vahtrepa, Hiiumaa vald (1565 Wacthar Pä by, Wachterpa (küla), 1798 Wachterpä); KNR [7]
Vardja, Põlva vald (1627 Warde Jann, Wardian Jerw, 1638 Wardi Jaen, Wardi Jerw, 1685 Wardia, 1829 Wahrja, 1937 Vardja); KNR [8]
Varese, Võru vald (1627 Wahris Juergen, Wahris Thotz, 1752 Warrese Tomas, 1839 Warrest); KNR [9]
Varesmäe, Setomaa vald (1585 Вороний, 1780 Варусова, 1855 Воронова, 1882 Варусова (Кахово), 1885 Waresse Mäe, Варусова, 1886 Waresemäe, Варасово, 1897 Waresse mae, 1904 Varõsmäe, Varõsõmäe, Вáрусово, 1922 Varesemäe); KNR [10]
Vareste, Räpina vald (1782 Warresse Jaan, Warresse Ado, 1805 Warresse Jacob, Warresse Peter); KNR [11]
Varni, Haapsalu linn (1586 Warnis-Strand, 1615 Warnäs, 1876 Warni); KNR [12]
Varstu, Rõuge vald (1561 Варсте, 1565 Варста, 1627 Warste Kywi, Warse Wessle, Warse Mick, 1630 Werste Weßli, Werste Mick, 1638 Worsty Wessly, 1684 Warsta, 1765 Dorf Warsto); KNR [13]
Vohilaid, Hiiu maakonnas (1782 Wohhi, 1798 Wohhilaid); KNR [14]
Vooreküla, Põlva vald (1582 Worr, 1584 Wormoiza, 1627 Wohrro kuella, 1638 Wora, worekyllo, 1796 Wore); KNR [15]
Vorsti, Põltsamaa vald (1738 Worsty Jurry, 1797 Worsti (karjamõis), 1923 Vorsti); KNR [16]
Võrkla, Viru-Nigula vald (1241 Wærkæla, 1318 Vorckele, 1436 Vorle, 1550 Warkull, 1583 Werrekull, 1619 Workull, 1637 Warkull, 1694 Workyll, 1841 Wörküll (Allikas: LCD, lk 650); KNR [17]