Purtse on ajalooline asustuspiirkond Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Soome lahe rannikul Purtse jõe alamjooksul ja suudmealal. Piirkond on tähelepanuväärne rauaaegse asustuse, kahe linnusekoha, võimaliku muistse sadamakoha ning keskajast pärinevate kirjalike teadete poolest.
Purtse ajalugu on seotud muistse Askälä kihelkonna, Lüganuse ümbruse ja Purtse jõega. Arheoloogilised uuringud on andnud uusi teadmisi eelkõige Taramäe ja Tarakallase kindlustatud paikade ehitusloo ning kasutamise kohta.
1. Asukoht ja looduskeskkond
Purtse paikneb Soome lahe lõunarannikul Purtse jõe alamjooksul. Küla läbib ajalooline Tallinn–Narva maantee.
Maastikku iseloomustavad Põhja-Eesti paelavamaa, jõe uuristatud org, kõrgemad kaldapealsed ning madalamad ranniku- ja jõesuudmealad.
Jõe mõlemal kaldal paiknevad kõrgendikud pakkusid looduslikult sobivaid asukohti kindlustuste rajamiseks. Ümbritsevad põllumajandusmaad, metsad ja veekogud lõid eeldused püsiasustuse kujunemiseks.
Purtse asukohta iseloomustab mere, jõe ja maismaaühenduste lähedus. Need looduslikud tingimused on olulised piirkonna ajaloolise asustuse mõistmisel.
2. Purtse jõgi ja jõesuue
Purtse jõgi on ligikaudu 51 kilomeetrit pikk ning selle valgla hõlmab umbes 810–811 km².
Jõgi algab Punasoo piirkonnast Lääne-Virumaal, voolab läbi Püssi ja Lüganuse ning suubub Soome lahte Purtse juures.
Jõe alamjooks kulgeb kohati sügavas orus, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Jõesängis esineb kärestikke ja madalamaid lõike, mis mõjutavad selle kasutamist veeteena.
Alamjooksu keskmiseks laiuseks on nimetatud umbes 15 meetrit ning sügavuseks ligikaudu üks meeter. Need näitajad varieeruvad eri jõelõikudes ja sõltuvad veeseisust.
Jõesuue kui võimalik sadamakoht
Purtse jõesuudmes paikneb tänapäeval väikesadam.
Arheoloogilistes käsitlustes on Purtse jõesuudme piirkonnas oletatud ka muistset sadamakohta. Selle võimaluse hindamisel on oluline arvestada nii rannajoone ajalooliste muutuste kui ka jõe suudmeala looduslike tingimustega.
Viikingiajal ja sellele järgnenud sajanditel oli Soome laht oluline mereline ühendustee. Purtse asus selle ranniku ääres piirkonnas, kus leidub rauaaegseid ja keskaegseid asustus- ning kindlustusjäänuseid.
Tarakallase arheoloogilised leiud, sealhulgas 13. sajandi importkeraamika, näitavad piirkonna seotust kaugemate kaubandusvõrgustikega. Need leiud ei tõenda siiski iseenesest konkreetse sadamakoha olemasolu Purtse jõesuudmes.
Kas Purtse jõgi oli laevatatav Lüganuseni?
Lüganuse asub Purtse jõe alamjooksul, ligikaudu 10–15 kilomeetrit jõesuudmest ülesvoolu.
Jõe madalamad lõigud, kärestikud ja muud looduslikud takistused piirasid suuremate aluste liikumist. Suuremate merelaevade regulaarset liiklust Purtse jõesuudmest Lüganuseni ei ole ajalooliste allikatega tõendatud.
Väiksemate paatide ja parvede kasutamine võis sobiva veeseisu korral olla võimalik. Jõge kasutati ka kalapüügiks.
Muinas- ja keskaegse jõeliikluse täpse ulatuse kohta ei ole piisavalt andmeid. Selle väljaselgitamiseks oleks vaja arvestada jõesängi varasemat sügavust, veetaseme muutusi ning võimalikke arheoloogilisi jälgi.
3. Purtse ümbruse muinasaegne asustus
Purtse piirkond kuulus muinasajal Virumaa asustatud alade hulka ning oli seotud hilisema Lüganuse kihelkonna piirkonnaga.
Purtse jõe alamjooksul ja selle ümbruses leidub rauaaegseid kalmeid, asulakohti ning linnusejäänuseid. Need osutavad inimtegevusele juba sajandeid enne piirkonna esimesi kirjalikke mainimisi.
Purtse kuulus muistse Askälä ehk Askælæ kihelkonna alale, mille nimi on säilinud Taani hindamisraamatus.
Piirkonna tähelepanuväärsemad kindlustatud paigad on Taramägi jõesuudme läheduses ja Tarakallas mõnevõrra kaugemal sisemaal.
4. Taramägi – kindlustatud kõrgendik jõesuudme lähedal
Purtse Taramägi asub jõe vasakul kaldal, ligikaudu 500 meetri kaugusel tänapäevasest sadamast ja jõesuudmest.
Tegemist on looduslikult hästi kaitstud kõrgendikuga, mis tõuseb umbes 15–20 meetrit ümbritsevast maastikust ja jõeorust kõrgemale. Platoo pindala on ligikaudu 7800 m².
Taramäe asukoht võimaldas jälgida jõesuudme ümbrust ja rannikut.
Arheoloogilised uuringud
Taramäel toimusid arheoloogilised uuringud 2022.–2023. aastal. Nendega olid seotud Kristo Siig, Villu Kadakas ja Ragnar Saage.
Uuringutel avastati ulatusliku paekivist kuivmüüri alus ning maakividest T-kujuline vallikonstruktsioon.
Paekivimüüri aluse laiuseks on nimetatud ligikaudu seitse meetrit ja pikkuseks umbes 130 meetrit. Tegemist oli suuremahulise rajatisega, mille ehitamine nõudis märkimisväärset tööjõudu.
Rajatiste ehitusaeg ja kasutuslugu on olnud arheoloogiliste uuringute keskseid küsimusi.
Millal Taramäe kindlustus rajati?
Paekivimüüri uurimisel kasutati optiliselt stimuleeritud luminestsentsi ehk OSL-dateerimist.
Uuringute tulemuste põhjal on kaalutud võimalust, et müürikivid paigutati praegusesse asendisse 17. sajandi lõpul. Rajatis võib seega olla seotud varauusaegsete sõjaliste sündmustega.
Samas on arheoloogid käsitlenud ka Taramäe võimalikku varasemat kasutamist. Paiga asukoht ja ümbritsevad muistised annavad põhjust uurida, kas seal võis enne varauusaegset kindlustust paikneda muinasaegne kaitserajatis.
Taramäe õuealalt ei leitud ulatuslikku muinasaegset kultuurkihti. See asjaolu on oluline paiga kasutusloo ja võimaliku asustusfunktsiooni hindamisel.
Taramäe võimalik otstarve
Taramäe uurimisel on käsitletud selle võimalikku sõjalist kasutamist ning rajatiste seost piirkonna varasema ajalooga.
Paiga asukoht jõesuudme läheduses sobis ümbruse jälgimiseks. Rajatiste ulatus ja ehitusviis osutavad kindlustamisele, kuid eri ehitusetappide täpne otstarve ei ole veel täielikult selgunud.
Taramägi paikneb ka pronksiaegsete ja vanema rauaaja kalmete ning lohukivide poolest rikkas maastikus. See annab paiga ajaloo uurimiseks täiendava arheoloogilise tausta.
5. Tarakallas – suur linnus Purtse jõe kaldal
Tarakallas ehk Tarakalda linnamägi asub Purtse jõe paremal kaldal, ligikaudu kolm kilomeetrit jõesuudmest ülesvoolu ja umbes kilomeeter ajaloolisest Purtse mõisasüdamest lõuna pool.
Linnus paikneb jõekaldast ligikaudu 14 meetrit kõrgemal platooalal. Lääneküljel kaitseb seda järsk jõeorg, idaküljel väiksemad looduslikud orud.
Linnuse õueala suurus on ligikaudu 9200 m². Selle näitaja põhjal on Tarakallas Virumaa suuruselt teine linnus Pada I linnuse järel.
Linnuse kaitseks kasutati nii looduslikke nõlvu kui ka inimkätega rajatud valle.
Rajamine ja kasutusaeg
Arheoloogiliste uuringute põhjal on Tarakallast kasutatud mitmel perioodil.
Kindlustuse varasemaid järke on seostatud 7.–9. sajandiga ning hilisem kasutus ulatub 13.–14. sajandisse.
Seega ei piirdunud linnuse ajalugu üksnes muinasaja lõpu või 13. sajandi alguse ristisõdadega.
Tarakallase pikaajaline kasutamine ja selle mõõtmed näitavad paiga olulist kohta piirkonna kindlustatud asustuses.
2024. aasta arheoloogilised leiud
2024. aasta kaevamistel uuriti geofüüsikaliste mõõtmiste põhjal valitud kohti.
Avastati maasse süvendatud hoone jäänuseid, postiauke, põlenud puitu ning mitmesuguseid esemeid.
Leidude hulgas olid käevõrukatke ja Reini piirkonnast pärineva varase kivikeraamika ehk protokivikeraamika katke, mida on dateeritud 13. sajandisse.
Importkeraamika on tähelepanuväärne, sest see näitab, et Tarakallasesse jõudis kaupu kaugematest piirkondadest.
Tarakallas 13. sajandil
Arheoloogid on juhtinud tähelepanu sellele, et Tarakallast kasutati ka pärast 13. sajandi alguse ristisõdu.
See on oluline tähelepanek, sest näitab, et piirkonna varasemad kindlustatud keskused ei tarvitsenud kaotada oma tähtsust kohe pärast vallutusi.
Importkeraamika ja muud leiud annavad võimaluse uurida kohaliku asustuse, võimukorralduse ja kaubandussidemete arengut 13. sajandil.
6. Taramägi ja Tarakallas
Purtse jõe alamjooksul paiknevad kaks eriilmelist kindlustatud kõrgendikku.
Taramägi asub jõesuudme lähedal. Sellel avastatud suuremahulised müürijäänused võivad pärineda varauusajast, kuid uuritud on ka paiga võimalikku varasemat kasutamist.
Tarakallas paikneb kaugemal sisemaal ning selle muinasaegne kasutamine on arheoloogiliselt kinnitatud. Linnuse varasemad kindlustusetapid ulatuvad rauaaega ning hilisemad leiud 13.–14. sajandisse.
Nende kahe paiga võrdlemine aitab mõista Purtse jõe alamjooksu kindlustuste kujunemist eri ajajärkudel.
Praeguste andmete põhjal ei ole võimalik kinnitada, et Taramägi ja Tarakallas moodustasid muinasajal ühe kindlustussüsteemi.
7. Purtse nime ajaloolised kujud ja tähendus
Purtse nimi esineb kirjalikes allikates alates 13. sajandist.
Eesti kohanimeraamatus on esitatud järgmised ajaloolised nimekujud:
- 1241 – Purdus, Purdis (küla);
- 1421 – Purdes (mõis);
- 1732 – Purtsi;
- 1796 – Purtse Külla.
Mõisa saksakeelse nimena kasutati ka Purtz, hiljem Alt-Isenhof.
Purtse nime senised seletused
Lauri Kettunen on seostanud Purtse nime sõnaga purre : purde, mis tähistab kerget silda või ülekäigukohta.
Sellise seletuse järgi võis nimi algselt osutada jõe ületamise kohale.
Vallo Reimaa on juhtinud tähelepanu vepsa sõnale purde, mille tähendus on ‘allikas’.
Eesti kohanimeraamatus peetakse Purtse asukohta arvestades tõenäolisemaks eestikeelset seletust.
Nime täpne päritolu ei ole kindlaks tehtud.
8. Ise ja Isenhof
Purtse mõisa ajalooline saksakeelne nimi oli Alt-Isenhof. Varasemates dokumentides ja kaartidel esinevad ka nimed Ise, Issen ja Isenhof.
Purtse jõe saksakeelne nimi oli Ise. Eesti kohanimeraamatu järgi võib see pärineda jõe keskjooksul Hirmuse ja Maidla vahel paiknenud Hiisküla ehk Iisküla nimest.
Selle külanime ajaloolised kujud on muu hulgas:
- 1465 – Iskül;
- 1796 – Yskul.
Saksakeelse mõisanime Isenhof järelosa -hof tähendab talu, õue või mõisat.
Purtse ja Püssi mõisa saksakeelsed nimed olid omavahel seotud. Purtset nimetati Alt-Isenhofiks ehk Vanaks Isenhofiks ning Püssit Neu-Isenhofiks ehk Uueks Isenhofiks.
Nende nimede kasutamine kajastab mõisate ajaloolisi seoseid ja hilisemat eristamist.
9. Purtse ajalooline kuuluvus
Purtse kuulus muinasajal Virumaa Askälä piirkonda, mille alale kujunes hiljem Lüganuse kirikukihelkond.
1241. aasta Taani hindamisraamatus on Purtse küla nimetatud kujul Purdus või Purdis. Küla suuruseks on märgitud 32 adramaad.
Küla valdusõigused olid jagatud. Osa maad kuulus Ricarduse-nimelisele isikule ja osa Taani kuningale.
Need andmed näitavad, et Purtse oli 13. sajandi keskpaigaks kujunenud märkimisväärseks asustusüksuseks.
Purtse mõisa on esimest korda mainitud 1421. aastal.
16. sajandi alguses oli mõis seotud Taubede ehk Tuvede suguvõsaga. Hiljem kuulus see Flemingitele ning 18. sajandist Stackelbergidele.
Purtse mõis jäi mõisamajanduse osaks kuni Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformini.
10. Purtse kindluselamu
Purtse kindluselamu ehk vasallilinnus rajati tõenäoliselt 1530. aastatel Taubede suguvõsa valduses olnud mõisa juurde.
Ehitusajaks on sageli nimetatud 1533. aasta ümbrust ning rajajaks Jakob või Johann von Taubet.
Tegemist ei olnud muinasaegse linnusega, vaid kindlustatud mõisahoonega, mis ühendas aadliperekonna eluruumid ja kaitsefunktsiooni.
Hoone ehitati peamiselt kohalikust paekivist. Selle seinad olid kohati kuni 2,35 meetri paksused.
Kindluselamul oli kolm korrust. Alumisel paiknesid peamiselt laoruumid, teisel eluruumid ning kolmandal kaitsekorrus laskeavadega. Hoone juurde kuulus torn.
Sissepääs paiknes algselt teisel korrusel, mis võimaldas ohu korral ligipääsu raskendada.
Purtse kindluselamu on tähelepanuväärne näide hilisgootika ja renessansi üleminekuaja kindlustatud mõisaarhitektuurist.
Hoone sai sõdades kannatada ning seda kasutati hiljem mitmel otstarbel. Aastatel 1987–1990 kindluselamu restaureeriti.
11. Purtse asustuse vanus
Purtse nimega küla on kirjalikult teada vähemalt 1241. aastast, kuid piirkonna asustus on märksa vanem.
Tarakallase linnuse varasemad kindlustusjärgud ulatuvad 7.–9. sajandisse ning ümbruskonnas leidub teisigi rauaaegseid muistiseid.
See näitab, et Purtse jõe alamjooksul toimus inimtegevus juba sajandeid enne Taani hindamisraamatu koostamist.
Piirkonna arheoloogilise asustuse vanust ja kohanime Purtse vanust tuleb siiski eristada. Arheoloogilised leiud kinnitavad inimtegevust, kuid ei näita otseselt, millist nime paik sel ajal kandis.
Purtse nime varaseimad teadaolevad kirjapanekud pärinevad 13. sajandist.
Kokkuvõte
Purtse on pika ajalooga asustuspiirkond Soome lahe rannikul Purtse jõe alamjooksul. Selle muinasaegsest asustusest annavad tunnistust kalmed, asulakohad ja kindlustusjäänused.
Piirkonna tähelepanuväärsemad arheoloogilised muistised on Taramägi ja Tarakallas. Tarakallase pikaajaline kasutamine ning 13. sajandi importkeraamika näitavad piirkonna sidemeid kaugemate kaubandusvõrgustikega.
Taramäel on avastatud ulatuslikud kaitserajatised, mille ehitusaeg ja varasem kasutuslugu on arheoloogiliste uuringute teemaks.
Purtse jõesuudmes on oletatud muistset sadamakohta. Jõe alamjooksu looduslikud tingimused seavad aga piiranguid oletustele suuremate laevade liikumise kohta sisemaale.
Purtse nime vanimad kirjalikud kujud pärinevad 13. sajandist. Eesti kohanimeraamatus on nime seostatud eelkõige sõnaga purre, kuid selle algne tähendus ei ole kindlalt teada.
Purtse ajaloolise arengu seisukohalt on olulised ka keskaegne mõis, 16. sajandil rajatud kindluselamu ning Purtse ja Püssi mõisate hilisemad sidemed.
Purtse piirkond pakub väärtuslikku uurimismaterjali Virumaa muinasasustuse, kindlustuste, rannikuühenduste ja keskaegse ühiskonna ajaloo kohta.
Kasutatud allikad
Teaduslikud ja arheoloogilised käsitlused
- Siig, Kristo; Kadakas, Villu; Saage, Ragnar (2024). Archaeological investigations at Purtse Taramägi hill fort in North-East Estonia. Archaeological Fieldwork in Estonia 2023.
- Siig, Kristo; Saage, Ragnar; Nuut, Sander; Tvauri, Andres; Lõugas, Lembi; Cuenca-Garcia, Carmen; Kiersnowski, Krzysztof (2025). Purtse Tarakallas hill fort in North-East Estonia: archaeological excavations validating the results of geophysical studies. Archaeological Fieldwork in Estonia 2024, 121–140. DOI: 10.15157/ave.vi.26165.
- Tõnisson, Evald (2008). Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20. Tartu–Tallinn.
- Eesti Keele Instituut (2016). Eesti kohanimeraamat. Märksõna „Purtse“.
- Eesti Entsüklopeedia. Artiklid „Purtse“ ja „Purtse jõgi“.
Ajaloolised allikad
- Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat. Purtse küla mainimine 1241. aastal.
- Johansen, Paul (1933). Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhaagen–Tallinn.
- Mellin, Ludwig August. Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland. 18. sajandi lõpu kaardimaterjal.
- Ajaloolised mõisate revisjonid ja Purtse–Püssi mõisate valdusandmed.
Täiendavad allikad
- Tartu Ülikool. ESTERRA uurimisprojekt „Eesti 12.–14. sajandil“. Purtse Tarakallase arheoloogiliste uuringute ülevaade.
- Muinsuskaitseameti arheoloogiliste uuringute aruanded ning Purtse Taramäe ja Tarakallase mälestiste andmed.
- Purtse kindluse ajaloolised ülevaated ja restaureerimismaterjalid.
- Lüganuse valla ajaloo- ja koduloomaterjalid.