Rahvaetümoloogia on keeleline nähtus, mille puhul tundmatu või arusaamatuks muutunud sõna või sõnaosa hakatakse seostama mõne tuttavama sõnaga ning selle kuju või tähendus võib selle mõjul muutuda. Seda võib juhtuda näiteks siis, kui sõna pärineb teisest keelest või kui selle algne tähendus on keelekasutajatele muutunud arusaamatuks.
Sellise kohandumise tulemusena võib sõna saada uue kuju või tähenduse, mis tundub keelekasutajale tuttavam ja loogilisem, kuid ei vasta tingimata sõna tegelikule päritolule.
Lihtsustatud näitena võib võõrkeelne sõnakuju hakata kõlaliselt meenutama mõnda tuttavat eestikeelset sõna. Näiteks rootsi skepp [šepp] ’laev’ võiks võõras keelekeskkonnas seostuda kõlaliselt eesti sõnaga sepp. See näide illustreerib rahvaetümoloogia võimalikku toimemehhanismi, mitte nende kahe sõna tegelikku etümoloogilist sugulust.
Rahvaetümoloogia võib mõjutada ka kohanimesid. Näiteks võib nimi Kose tänapäeva eesti keeles kergesti seostuda sõnaga kosk. Skandinaavia keeltes tähendab kos mingit ’kuhja’ või ’hunnikut’, mida sai näiteks märgutulena süüdata. Kui nime vanemad vormid osutaksid teistsugusele päritolule või kui jõge piirkonnas ei olegi, võiks selline tänapäevane tõlgendus olla rahvaetümoloogiline.
Seetõttu ei saa kohanime tähendust määrata üksnes selle tänapäevase kuju järgi.