KOHANIMEVIHIKUS käsitletakse sageli religiooni, kultuspaiku ja sakraalse tähendusega kohanimesid. See võib esmapilgul tunduda liialdusena, sest tänapäeval nähakse religiooni sageli eraldiseisva eluvaldkonnana. Muinasajal see nii ei olnud.
Muistses ühiskonnas ei pruukinud religioon olla igapäevaelust, loodusest, kogukonnast ja võimust sama selgelt eraldatud valdkond nagu tänapäeval. Rituaalne ja praktiline tegevus võisid olla omavahel tihedalt seotud.
Seetõttu ei oleks ootamatu, kui usundiline maailmapilt jättis jälgi ka kohanimedesse. Milliste nimede puhul selline seos tegelikult esineb, selgub uurimiste käigus.
Usundiline maailmapilt ja kohanimed
Eesti alal on elatud väga kaua ning siin on eri aegadel tegutsenud erinevate uskumuste ja traditsioonidega rahvad. Ometi on sakraalseid kohanimesid sageli käsitletud üksikute eranditena, mis viitavad vaid mõnele hiiele, ohvrikivile või rituaalikohale.
Kui aga religiooni mõista kogu maailmapilti kujundava nähtusena, muutub ka maastik teistsuguseks. Pühaks võidi pidada mitte ainult üksikut puud, kivi või allikat, vaid ka tervet orgu, küla, saart või piirkonda.
Kohanimede laiem uurimine viitab sellele, et sakraalne mõõde võis ulatuda tervete asustusüksuste ja suuremate piirkondadeni. Mitmed muinasajal asustatud kihelkonnad, maakonnad ja saared võivad kanda nimesid, mille taust on seotud muistsete jumaluste, kultuslike mõistete või religioosse maailmapildiga.
Kristlikud ja muinasusulised kohanimed
Eestis leidub ka arvukalt kristlikke kohanimesid. Nende hulka kuuluvad pühakute nimed ning kiriku, kabeli või muu kristliku praktikaga seotud nimed.
Kristlike ja varasemate usundiliste kohanimede kujunemislugu võib olla erinev. Kristlike nimede puhul võib nime seos kiriku, kabeli, pühaku või kirikliku haldusega olla ajalooliste allikate abil paremini jälgitav. Vanemate usundiliste nimede puhul on nende tekkimise konteksti sageli märksa raskem kindlaks teha.
Sakraalne või mitte?
Kohanimede uurimisel kohtab nimesid, mille osiseid – näiteks hiis, ohver või püha – võib otsesemalt seostada sakraalse tähendusega. Kivi, allikas, mägi, saar või järv võivad samuti kuuluda usundiliselt tähenduslikku maastikku, kuid nende nimetamine ei osuta iseenesest pühadusele.
Küsimus ei ole siiski ainult selles, kas nimi „kõlab sakraalselt“. Peaaegu igale sakraalsele tõlgendusele võib leiduda ka mitte-sakraalne seletus. Kohanimedel võib olla mitu võimalikku etümoloogiat ning sageli ei ole võimalik midagi lõplikult tõestada.
Seetõttu tuleb hinnata erinevate seletuste tõenäosust ning asetada nimi laiemasse ajaloolisse ja kultuurilisse konteksti. Tähenduslikuks muutuvad siis lisaks nimekujule ka piirkonna ajalugu, maastik, usundilised paralleelid ja teiste sarnaste nimede olemasolu.
Nimed säilivad, tähendused muutuvad
Kohanimed võivad säilida väga kaua. Samal ajal võivad nende algsed tähendused aja jooksul hägustuda või kaduda.
Seda võivad põhjustada keelemuutused, keelekontaktid, asustuse muutumine ja nimede hilisem ümbertõlgendamine. Usundilise tähendusega nimede puhul võis sellele kaasa aidata ka usundilise keskkonna muutumine pärast ristiusustamist.
Just seetõttu on kohanimede uurimine ühtaegu nii keele-, ajaloo-, usundi- kui ka kultuurimälu uurimine.
Kohanimed sakraalse maastiku uurimisel
Kohanime arengut jälgides saab uurija näha, kuidas mõisted, uskumused ja maailmapildid on ajas muutunud.
Sakraalsete kohanimede ajaloolisi nimekujusid ja paiknemist uurides võib saada vihjeid selle kohta, milliseid paiku ja mõisteid on eri aegadel usundiliselt tähenduslikuks peetud. Kohanimi üksi ei võimalda muistset sakraalset maastikku rekonstrueerida, kuid koos ajalooliste, arheoloogiliste, keeleliste ja usundilooliste andmetega võib see olla oluline allikas.
Kokkuvõte
Eesti kohanimede hulgas võib olla nimesid, mille kujunemist on võimalik seostada pühaduse, kultuse, jumaluste või muu usundilise tähendusega. Sakraalne tähendus ei pruukinud piirduda üksiku loodusobjektiga, vaid võis olla seotud ka laiema maastiku või piirkonnaga.
Sakraalset tõlgendust ei saa siiski tuletada üksnes nime tänapäevasest kujust. Seda tuleb kontrollida ajalooliste nimekujude, keeleliste seoste, paiga ajaloo, maastiku ja teiste allikate abil. Kohanimi ei tõesta iseenesest paiga pühadust, kuid võib olla oluline jälg selle varasemast tähendusest.