Heiti (vanapõhja heiti ’nimetus, nimi’) on vanapõhja luulekeeles kasutatud poeetiline nimetus või asendussõna. Jumaluste ja mütoloogiliste tegelaste puhul kasutatakse mõnikord ka nimetust heitinimi.
Heiti erineb kenningist [1]. Kenning on tavaliselt mitmest sõnast koosnev kujundlik kirjeldus, heiti võib aga olla üksainus nimi või sõna, mida kasutatakse tavapärase nimetuse asemel.
Heitinimi erineb ka jumaluse maskidest [2] ehk ilmumisviisidest ja rollidest. Mask kirjeldab seda, millisena olevus mingis loos või olukorras ilmub ja tegutseb. Lihtsustatult võib öelda: mask kirjeldab jumaluse ilmumiskuju või rolli, heitinimi nimetab või iseloomustab teda sõnaliselt.
Odeni heitinimed
Eriti palju heitinimesid on säilinud Odenil [3]. Vanapõhja allikates esineb ta kümnete erinevate nimede all. Need võivad viidata tema välimusele, omadustele, tegevusele, rollile või mõnele temaga seotud mütoloogilisele kujutelmale.
Ka nimi Oden (Óðinn) ise on tähenduslik. See on seotud vanapõhja sõnaga óðr, mille tähendusvälja kuuluvad muu hulgas raev, ekstaas, erutus ja poeetiline inspiratsioon. Seetõttu võib nime Oden ligikaudseks tähenduseks anda ’raevukas’ või ’ekstaatiline’, kuid üks eestikeelne sõna ei anna edasi kogu algse sõna tähendusvälja.
Odeni nimede ja heitinimede hulka kuuluvad näiteks:
- Alföðr (Allfader) – ’Kõikide isa’ ehk ’Kõige isa’;
- Yggr – ’Kohutav’ või ’Hirmuäratav’;
- Ómi – tõlgendatud näiteks kui ’Kaugele kostuv’ või ‘Kõmiseja’;
- Hárbarðr – ’Hallhabe’;
- Forni – ’Igivana’ või ’Vana’.
Odeni rohked nimed näitavad, et üht ja sama jumalust võidi kujutada väga erinevate omaduste ja rollide kaudu. Ühes kontekstis võis esile tõusta tema seos sõja ja surmaga, teises tarkuse, luule, nõiduse, rändamise või valitsemisega.
Teiste jumaluste heitinimedsid
Heitinimed ei olnud omased ainult Odenile. Ka teistel Skandinaavia jumalustel oli erinevaid nimesid ja poeetilisi nimetusi.
Freja kohta ütleb Snorre Edda, et tal oli palju nimesid. Nende hulgas olid näiteks Mardöll, Hörn, Gefn ja Sýr. Need nimed esinevad ka vanapõhja luulepärimuses.
See näitab, et jumalust ei pruukinud tekstides ega nimedes alati nimetada tema kõige tuntuma nimega. Erinev nimi võis rõhutada jumaluse teistsugust omadust, rolli või temaga seotud pärimust.
Heitinimed kohanimedes
Heitinimed on olulised ka kohanimede uurimisel. Jumalusega seotud kohanimi ei pea sisaldama tema tänapäeval kõige tuntumat nime, vaid selle aluseks võib olla mõni teine nimi või heitinimi.
Skandinaavia kohanimedes on jumaluste eri nimesid seostatud muu hulgas pühapaiku tähistavate nimeosadega. Näiteks Freyja nime Hörn on seostatud Rootsi kohanimedega, mille vanemaks kujuks on rekonstrueeritud Hörnar-vé – „Hörni püha paik”.
See võimalus on eriti tähtis vanade kohanimede tõlgendamisel. Kui otsida kohanimedest ainult nime Oden, Freja või mõne teise jumaluse kõige tuntumat nimekuju, võivad teised sama jumalusega seotud nimed jääda märkamata.
KOHANIMEVIHIKU Eesti kohanimede analüüsis on see Odeni puhul oluline uurimissuund: nimi Oden võib esineda kohanimedes (Odensholm, Odenpe), kuid mitme nime puhul on põhjust uurida võimalikku seost Odeni heitinimedega. Selliseid seoseid tuleb siiski hinnata iga kohanime puhul eraldi, lähtudes selle vanematest nimekujudest, keelelisest arengust, asukohast ja ajaloolisest kontekstist.
Heitinimed allikana
Heitinimed on Skandinaavia mütoloogia uurimisel väärtuslikud, sest need võivad säilitada jumaluse vanu omadusi ja temaga seotud kujutelmi. Mõnikord võib nimi osutada seosele, mida säilinud müüdid enam otseselt ei seleta.
Samas ei ole kõigi heitinimede algne tähendus kindlalt teada. Nende tõlgendamisel tuleb arvestada sõna etümoloogiat, kasutuskohta ja allika vanust ning võimaluse korral võrrelda nime teiste vanapõhja tekstidega.
Seetõttu ei saa heitinime tõlget alati käsitada jumaluse omaduse otsese kirjeldusena. See võib olla vana nimi, poeetiline asendusnimetus või konkreetse jutustuse ja luulekontekstiga seotud väljend.