Lüganuse on alevik Ida-Virumaal Purtse jõe ääres, ajaloolises Askala muinaskihelkonnas. Kohanime vanim kirjapanek pärineb 1241. aastast. Artiklis vaadeldakse võimalust, et nimi võib olla seotud rahuliku või kaitstud paiga, peatumise ja öömajaga. Eraldi käsitletakse võimalikku seost seaduse, õiguse ja kohtupidamisega.
Kohanime senine tõlgendus
Eesti kohanimeraamatus on Lüganuse nime seostatud suguvõsanimega von Luggenhusen, kelle valduses oli küla veel 1373. aastal. Võimalikuks on peetud ka nime pärinemist mõnest eesti isikunimest.
L. Kettunen on seevastu pidanud algseks eestikeelset külanime ning käsitlenud suguvõsanime lõppu -husen selle saksapärase ümberkujundusena. Ka P. Johansen jõudis hiljem seisukohale, et suguvõsanimi võis pärineda Lüganuse küla nimest. (KNR [1])
Need käsitlused näitavad, et Lüganuse nime päritolu ja keskaegsete saksapäraste nimekujude omavaheline suhe on olnud erinevate tõlgenduste objektiks.
Lüganuse ajaloolise ja arheoloogilise tausta kohta loe eraldi AI INFO artiklist Lüganuse – ajalooline ja arheoloogiline ülevaade [2].
Varasemad nimekujud
Lüganuse nimi esineb esimest korda 1241. aasta Taani hindamisraamatus (LCD, lk 489) kujul Lygenus. P. Johansen esitab järgmised nimekujud:
1241 Lygenus;
1315, 1373 Luggenhusen;
1385 Lugenhusen;
1523 Loggenhussen;
1557 Luggenhusen;
1583 Luggenhusz;
1637 Lauggenhausz;
1655 Lugkenhaussen;
1688 Luggenhausen;
1732 Liggäne;
1782 Lügganes, Lügganesse, Lügganüs;
1796 Lugganduse Külla;
1840 Lügganusse.
Vanim nimekuju Lygenus erineb hilisematest Luggenhusen-tüüpi kirjapanekutest. Kuna Taani hindamisraamat on ladinakeelne, võib selle nime lõpp -us olla seotud ladinapärase kirjapanekuga. Sellisel juhul võiks nime algusosana käsitleda kuju Lygen.
Samas ei saa ilma täiendava keelelise analüüsita otsustada, kas -us oli üksnes kirjapaneku lõpp või kuulus juba varasema nime koosseisu.
Etümoloogia
A: Rahulik ja tuulevaikne
(1) vanapõhja lygn ‘vaikne, rahulik’;
(2) vanapõhja logn (< muinaspõhja *lugna) ‘tuulevaikne’;
(3) norra logn ‘vaikne, rahulik meri’;
(4) rootsi lugna ‘rahustama’;
(5) rootsi lygna, norra lygna, logna, taani lune ‘vaikseks, rahulikuks tegema’;
B: Puhkus ja öömaja
(6) germaani *lōgo / *legh- ‘lamama, asuma, paiknema’;
(7) vanaislandi lø̄gi ’rahu, puhkus’;
(8) vanapõhja liggja ’lamama’;
(9) gooti ligan ‘lamama’;
(10) vanainglise licgan ‘lamama, pikali heitma’; lóg ‘koht’;
(11) vanaülemsaksa liggen ‘lamama’;
(12) vanaiiri lige ‘ase, voodi’;
(13) vanasaksi liggian ’lamama’;
(14) taani ligge ’lamama’;
(15) rootsi logi ‘peavari, ulualune, ööbimispaik’;
(16) vanaslaavi lega ’pikali heitma’; lože ’laager’;
(17) ladina lectus ‘ase, voodi’;
C: Seadus ja õigus
(18) vanapõhja lag ‘seadusega määratud, asukoht, amet’, mitmus lǫg ‘seadus, õigus, õiguspiirkond’;
D: Hoone ja majapidamine
(19) vanapõhja hús ’hoone’; ’kindlus, loss, kindlustatud hoone’, kaitse;
(20) islandi, norra, rootsi taani hus ’hoone’;
(21) vanainglise, vanafriisi, vanasaksi, vanaülemsaksa hus ’hoone’;
(22) saksa Haus ’hoone, maja’.
Allikad: de Vries hus, liggja, lóg, logn, lugna, lygn, lǫg; Pokorny legh; KLN 10:178 lǫg;
Nime võimalik tähendus
Lüganuse vanimat nimekuju Lygenus ning hilisemaid Luggen-, Loggen- ja Ligg- algusega vorme võib võrrelda germaani ja põhjagermaani sõnadega, mis tähistavad rahu, tuulevaikust, lamamist ning puhkamist.
Ühe võimalusena võiks Lüganuse nimi olla seotud rahuliku või kaitstud peatus- ja ööbimiskohaga.
Lüganuse oli juba 13. sajandil suur asustusüksus. Taani hindamisraamatus on küla suuruseks märgitud 45 adramaad. Piirkonnast on teada ka rauaaegse asustuse jälgi. Need andmed kinnitavad paiga ajaloolist tähtsust, kuid ei näita otseselt, kas seal pakuti rändajatele öömaja.
Peatumis- või ööbimiskoha tähendus on seega võimalik nimeuurimuslik tõlgendus, mida tuleb hinnata eelkõige ajalooliste nimekujude ja keelelise võrdlusmaterjali põhjal.
Eraldi väärib tähelepanu keskaegsete nimekujude lõpp -husen. Seda võib võrrelda germaani sõnaga hús ‘hoone, maja’. Samas puudub see element vanimas kirjapanekus Lygenus. Seetõttu võib tegemist olla nime hilisema saksapärase ümberkujundusega, mitte algse kohanime osaga.
Seadus ja kohtupidamine
Lüganuse nime võimaliku tähenduse uurimisel väärib tähelepanu ka vanapõhja lag, mitmuses lǫg ‘seadus, õigus, õiguspiirkond’.
Muistses Skandinaavias oli õigusemõistmine oluline kogukondlik tegevus, mis toimus muu hulgas kindlates kogunemis- ja kohtupidamispaikades ehk tingidel. Sellised paigad võisid täita nii õiguslikke kui ka ühiskondlikke ülesandeid.
Lüganuse oli juba muinasaja lõpul suur asustuskoht ning kujunes hiljem kirikukihelkonna keskuseks. Selle piirkondlik tähtsus võimaldab kaaluda, kas siin võis paikneda ka varasem kogunemis- või kohtupidamispaik.
Selline paik võis olla tuntud laiemalt kui üksnes kohaliku küla piirides. Kohtupidamisega seotud kohad olid kogukondade jaoks olulised ning nende nimetused võisid püsida kasutusel pika aja jooksul.
Vanapõhja lǫg ja Lüganuse ajalooliste nimekujude vaheline keeleline seos ei ole siiski tõendatud. Samuti ei kinnita seni käsitletud arheoloogilised ja ajaloolised andmed otseselt kohtupidamispaiga olemasolu Lüganusel.
Seetõttu jääb kohtupidamispaiga tõlgendus iseseisvaks uurimishüpoteesiks, mida toetab paiga ajalooline tähtsus, kuid mille etümoloogiline põhjendus vajab täiendavat võrdlust.
Lüganuse ja Purtse
Lüganuse paiknes Askala muinaskihelkonna vanal asustusalal Purtse jõe ääres. Jõgi ühendas seda piirkonda geograafiliselt Soome lahe rannikuga, kuigi suuremate merelaevade liikumist jõesuudmest Lüganuseni ei ole tõendatud.
Purtse nime ühe võimaliku seletusena on käsitletud sadamat või sissepääsu sisemaale. Kui see tõlgendus on õige, võis Lüganuse olla üks Purtse jõesuudme piirkonnast sisemaa poole liikujatele olulisi asustuskohti.
Sellisel juhul võiksid kahe kohanime võimalikud tähendused teineteist täiendada: Purtse kui rannikul paiknev sissepääs ning Lüganuse kui sisemaine peatus- või kogunemiskoht.
See on kahe kohanime võimalike tähenduste võrdlus, mitte tõend nende ühise päritolu või kindla ajaloolise funktsioonijaotuse kohta.
Kokkuvõte
Lüganuse nime päritolu ei ole kindlalt teada. Vanim kirjapanek Lygenus ning hilisemad nimekujud võimaldavad võrrelda nime germaani ja põhjagermaani sõnadega, mis tähistavad rahu, tuulevaikust, puhkamist ja öömaja.
Teise võimalusena väärib tähelepanu vanapõhja lag, mitmuses lǫg ‘seadus, õigus, õiguspiirkond’. Lüganuse kui vana piirkondliku keskuse tähtsus võimaldab püstitada hüpoteesi, et siin võis paikneda ka kogunemis- ja kohtupidamispaik.
Keskaegsete Luggenhusen-tüüpi nimekujude lõpp -husen võib olla seotud hoonet tähistava germaani sõnavaraga, kuid seda on peetud ka varasema külanime saksapäraseks ümberkujunduseks.
Lüganuse ajalooline asend Askala muinaskihelkonnas ja Purtse jõe ääres võimaldab vaadelda seda ka seoses rannikult sisemaale suundunud liikumisega. Kui Purtse nimi tähistas sadamat või sissepääsu, võis Lüganuse olla üks selle piirkonna olulisi peatus- ja kogunemiskohti.
Nii peatuspaiga kui ka kohtupidamispaiga tõlgendus on võimalikud uurimissuunad, mille hindamisel tuleb arvestada ajaloolisi nimekujusid, keelelist võrdlusmaterjali ja paiga ajaloolist tausta.
Vt ka kohanime Purtse [3].