Lüganuse on tänapäeval väike alevik Ida-Virumaal, mis asub Püssi linnast vahetult põhjas Purtse ja Kohtla jõe vahel. See on ühtlasi Lüganuse valla ajalooline ja kiriklik keskus.
Kohanime senine tõlgendus
Kohanimeraamatus on varasemad uurijad oletanud, et Lüganuse nimi võib olla tuletatud suguvõsanimest von Luggenhusen, kelle valduses oli küla veel 1373. aastal, või mõnest teisest eesti isikunimest. KNR [1]
Lüganuse tähtsus muinasajal
Lüganuse piirkond on olnud asustatud juba pronksiajast ning kujunes üheks Virumaa olulisemaks muinasaegseks keskuseks. Purtse ja Kohtla jõe vaheline ala pakkus häid elutingimusi, viljakaid maid ning looduslikke ühendusteid nii sisemaale kui ka Soome lahe rannikule. Arheoloogilised leiud – asulakohad, kivikalmed ja lohukivid – näitavad, et piirkonnas elas püsiv ja hästi organiseeritud kogukond juba ammu enne kirjalikke allikaid. Enne 13. sajandit kuulus ala Askälä (Askælæ) muinaskihelkonda.
Lüganuse tähtsus oli tihedalt seotud Purtse [2] jõe suudmealaga, mis kujutas endast olulist ühenduskohta mere ja sisemaa vahel. Jõe suudme lähedal paiknenud Purtse Taramäe ja sellest veidi lõuna pool asunud Tarakalda linnused moodustasid ilmselt muistse kihelkonna ühtse logistilise ja kaitsesüsteemi. Tarakalda toimis piirkonna võimukeskusena, samal ajal kui mereäärne Taramäe pakkus sellele kaitset ja eelhoiatust
Pärast muistse iseseisvuse lõppu säilis Lüganuse keskne tähtsus ka keskajal. Kirik rajati tõenäoliselt juba varasemast ajast olulisele või pühale kohale, nagu juhtus sageli muistsete keskuste ristiusustamisel. Nii jätkus paiga roll piirkonna vaimuliku ja haldusliku keskusena ka pärast 13. sajandit, väljendades asustuse ja võimu järjepidevust läbi erinevate ajastute.
Varasemad nimekujud
Lüganuse nimi esineb esimest korda 1241. aasta Taani hindamisraamatus kujul Lygenus, mis võib peegeldada koha varasemat muinasaegset nime.
P. Johansen on esitanud järgmised nimekujud (LCD, lk 489):
1241 Lygenus, 1315 Luggenhusen, 1373 Luggenhusen, 1385 Lugenhusen, 1523 Loggenhussen, 1557 Luggenhusen, 1583 Luggenhusz, 1637 Lauggenhausz, 1655 Lugkenhaussen, 1688 Luggenhausen, 1732 Liggäne, 1782 Lügganes, Lügganesse, Lügganüs, 1796 Lugganduse Külla, 1840 Lügganusse.
Etümoloogia
A: Tuulevaikne ja rahulik
(1) vanapõhja lygn ‘vaikne, rahulik’;
(2) vanapõhja logn (< muinaspõhja *lugna) ‘tuulevaikne’;
(3) norra logn ‘vaikne, rahulik meri’;
(4) rootsi lugna ‘rahustama’;
(5) rootsi lygna, norra lygna, logna, taani lune ‘vaikseks, rahulikuks tegema’;
B: Puhkus ja öömaja
(6) germaani *lōgo / *legh- ‘lamama, asuma, paiknema’;
(7) vanaislandi lø̄gi ’rahu, puhkus’;
(8) vanapõhja liggja ’lamama’;
(9) gooti ligan ‘lamama’;
(10) vanainglise licgan ‘lamama, pikali heitma’;lóg ‘koht’;
(11) vanaülemsaksa liggen ‘lamama’;
(12) vanaiiri lige ‘ase, voodi’;
(13) vanasaksi liggian ’lamama’;
(14) taani ligge ’lamama’;
(15) rootsi logi ‘peavari, ulualune, ööbimispaik’;
(16) vanaslaavi lega ’pikali heitma’; lože ’laager’;
(17) ladina lectus ‘ase, voodi’;
C: Seadus ja kohus
(18) vanapõhja *lag ‘seadusega määratud, asukoht, amet’, mitmus *lǫg ‘seadus’, ’piirkond’;
D: Hoone, kindlus ja kaitse
(19) vanapõhja hús ’hoone’; ’kindlus, loss, kindlustatud hoone’, kaitse;
(20) islandi, norra, rootsi taani hus ’hoone’;
(21) vanainglise, vanafriisi, vanasaksi, vanaülemsaksa hus ’hoone’;
(22) saksa haus ’hoone’.
Allikad: de Vries hus, liggja, lóg, logn, lugna, lygn, lǫg; Pokorny legh; KLN 10:178 lǫg; Envall (1972, lk 55).
Analüüs
Ajaloolised nimekujud näitavad, et nime tähendust tuleks otsida eelkõige sõnaosadest lygen, lugg, logg, ligg ja hus.
Kuna Lüganuse on juba 1241. aastal kirja pandud suure külana, võib eeldada, et asustus on märksa vanem. Seda kinnitavad ka piirkonnast leitud pronksiaegsed arheoloogilised leiud.
Puuduvad siiski täpsed andmed selle kohta, millal kohanime kasutusele võeti ja milline võis olla selle algne kuju. Taanlaste kirjapandud Lygenus ei pruugi olla algupärane ning on võimalik, et ka suguvõsa von Luggenhusen sai oma nime hoopis selle paiga järgi.
Purtse Tarakalda linnust on peetud Askäla muinaskihelkonna pealinnuseks, mille ümber oli koondunud piirkonna peamine asustus ja võimukeskus.
Purtse ja Lüganuse vanemad nimekujud ning nende võimalikud germaani ja vanapõhja päritolu sõnaosad lubavad oletada, et Purtse jõe alal Soome lahest kuni Lüganuseni elas Skandinaaviast pärit rahvastik ning seega kogu Askälä muinaskihelkond võis kujutada endast nende haldusala.
Pärast ristiusustamist kujunenud nimekuju Luggenhusen (mõningate eranditega) püsis kasutusel kuni 20. sajandi alguseni ning on kaartidel sageli esile tõstetud. See viitab, et tegemist oli piirkondlikult olulise keskusega. Tänapäevane Lüganuse küla kujunes hiljem Purtse jõe läänekaldale.
Nime võimalik tähendus
Etümoloogia A tähendused võivad viidata rahulikule või tuulevaiksele kohale, mis pakkus Soome lahe rannikul liikunud meresõitjatele looduslikku tormivarju.
Etümoloogia B sõnad osutavad võimalikule peatus- või ööbimiskohale. Sellisel juhul võis Lüganuse olla juba varasel ajal tuntud sadama või peatuskohana, kus meresõitjad ja rändajad said puhata, täiendada varusid ning enne teekonna jätkamist täita usulisi toiminguid. Selliste peatuskohtade juurde kuulusid sageli ka kultuspaigad.
Etümoloogia C järgi tähendas vanapõhja lǫg nii õigust kui ka sama õigusega piirkonda. See lubab oletada, et piirkonnas võis lisaks linnusele ja kultuskohale paikneda ka kohalik võimu- või kohtupidamiskeskus.
Etümoloogia D puhul viitab hús pigem avaliku või erilise otstarbega ehitisele kui tavalisele elamule. Sõna varaseim tähendus on seotud kaitse ja kindlustatud ehitisega.
Kokkuvõte
Lüganuse oli tõenäoliselt üks Virumaa olulisemaid keskusi juba enne 13. sajandit. Piirkonna vana asustus, Purtse jõe suudme strateegiline asend, Taramäe ja Tarakalda linnused ning hilisem kirik viitavad paigale, kus põimusid halduslikud, sõjalised ja usulised ülesanded.
Lüganuse võis tähistada kaitstud peatus- ja varjupaika, kus meresõitjad ja rändajad said ööbida ning valmistuda edasiseks teekonnaks. Sellistes keskustes paiknesid sageli ka kultuskohad, kus paluti jumalatelt kaitset ja soodsat meresõitu.
Nime teine osa -hus viitab tõenäoliselt avaliku või erilise otstarbega ehitisele, mitte tavalisele talule. Koos võimalike tähendustega lygn, logn, liggja ja logi moodustab see usutava pildi varakeskaegsest rannikukeskusest, mille tähtsus säilis ka pärast ristiusustamist, kui piirkonna keskseks ehitiseks kujunes kirik.
Purtse jõe ala Soome lahest Lüganuseni kuulus Askälä muinaskihelkonda, mis võis olla Skandinaaviast pärit rahva haldusala.
Vt ka kohanime Purtse [2].
LISA: Eestimaa kubermangu topograafiline atlas, 1805 [3] (Purtse, Lüganuse).