Purtse on ajalooline kohanimi Ida-Virumaal Lüganuse vallas, mis tähistab Purtse jõge, sadamat, küla, mõisa, kindluselamut ning mitut jõe äärde rajatud muistset linnuse- ja asulakohta. Ajaloolistes allikates esineb sama piirkond ka nimedega Issen ja Isenhof, mis võivad kirjeldada sama paiga erinevaid funktsioone.
Nime senine tõlgendus
Kohanimeraamatus on nime päritoluks peetud sõna purre (‘kerge sild’) või purde, mis tähendaks ‘allikat’. Purtse mõisa saksakeelne nimi Isenhof tuletatakse Purtse jõe saksakeelsest nimest Ise, mis omakorda võib pärineda jõe keskjooksul asuva Hiisküla ehk Iisküla nimest. (KNR)
Purtse tähtsus muinasajal
Piirkond oli oluline juba muinasajal, sest Purtse jõe suue Soome lahe ääres kujutas endast looduslikku sadamat. Suudmeala oli tõenäoliselt piisavalt sügav, et võimaldada viikingiaegsete laevade sissesõitu, mistõttu võis siin paikneda tähtis kaubasadam ja peatuskoht. Sellega on ilmselt seotud ka lähedal asunud Taramäe linnus.
Kuigi Purtse jõgi on tänapäeval kärestikurikas, oli muinas- ja keskajal veetase tõenäoliselt kõrgem ning jõesäng laiem. See võimaldas laevadel mööda Purtse jõge kuni Lüganuseni liikuda.
Jõe ülemjooksul paiknevad muistised – asulakohad, kultuskivid ja Tarakallase linnus – viitavad sellele, et Purtse jõgi oli kohaliku tähtsusega veetee. Seetõttu võis jõesuudme nimi kirjeldada eelkõige selle koha tähtsust sadama ja sissepääsuna sisemaale. Suudme lähedal asunud Taramäe linnus võis olla sellest veidi lõuna pool asunud Tarakallase rannikupoolseks valve- ja märgutulede kohaks, mille ülesanne oli tõenäoliselt kontrollida rannikut ja viikingite Idatee nime all tuntud kaubateed.
Purtse ala kuulus ajaloolise Askälä (Askælæ, Askele) muinaskihelkonna koosseisu.
Varasemad nimekujud
Purtse nime on kirjalikes allikates talletatud alates 13. sajandist. Küla on esimest korda mainitud 1241. aasta Taani hindamisraamatus nimekujuga Purdus. Purtse mõisat (kindluselamut ehk vasallilinnust) on esimest korda mainitud 1421. aastal.
1497. aastal esineb nimekuju Ysse, mida kohtab ajaloolistel kaartidel veel 20. sajandi alguseni kujul Isenhof, Isenhaff või Issen.
P. Johansen on esitanud järgmised nimekujud (LCD, lk 555):
1241 Purdus, Purdis, 1277 Purdis, 1287 Pordus, 1372 Purdes, 1416 Půrtzs, 1421 Purdes, 1444 Пуръдозна, 1472 Purdes, 1483 Purdes, 1506 Portz,1508 Purtz, 1518 Purtz,1533 Purtz, 1621 Purtz, 1642 Purtis, 1732 Purtsi,1765 Purtz.
Etümoloogia
A: Linnus ja sadam
(1) vanaindia pūŕ ‘loss (muldkeha)’, ‘linn (linnus)’;
(2) islandi port ‘talu’, ‘linn’, ‘kindlustatud loss’;
(3) vanapõhja porti ‘kindlus’, ‘kindlustatud loss sadama juures’;
(4) ladina portus ‘sadam’, ‘jõesuu’, ‘pelgupaik’, ‘kaitse’;
B: Värav jõesuudmes
(5) ladina porta ‘läbisõidukoht’, ‘sissepääs’, ‘ava’, ‘juurdepääs’;
(6) vanapõhja port ‘värav’, ‘uks’;
(7) rootsi port [purt] ‘värav’, ‘sissepääs’;
(8) taani port [por’d] ‘värav’;
C: Issen ja Isenhof
(9) vanapõhja us, is, ys, os ’jõesuue’;
(10) rootsi is, norra íss ‘jää’; ísa ‘jäätuma’;
(11) ülemsaksa haff ’sadam, meri’;
(12) vanaülemsaksa hof ’valdus, talu, mõis’.
Allikad: de Vries port 1–2; ísa, íss, haf, hof; Egilsson porti; Pokorny pel-1, pelə-, plē-; Envall, P. (1972, lk 32).
Nime võimalik tähendus
Etümoloogia A põhjal võivad sõnad viidata muinasaegsele linnusele (Taramägi), selle juurde kuulunud sadamale ning hiljem rajatud kindluselamule. Sel juhul võis Purtse algne tähendus olla ‘linnus koos sadamaga’, ‘kindlus’, ‘asundus’ või ‘talukoht’.
Etümoloogia B järgi võis nimi koosneda rootsikeelsetest sõnaosadest port (‘värav’, ‘sissepääs’) ja us/is (‘jõesuu’) ning tähistada kohta, kus lai suudmeala läks üle kitsamaks jõesängiks – sissepääsuks sisemaale.
Etümoloogia C lähtub ajaloolistel kaartidel kasutatud nimedest Issen ja Isenhof. Dokumentides kasutati enamasti nime Purtz, kuid kaartidel märgiti sageli Issen või Isenhof, sest nende eesmärk oli kirjeldada ka looduslikke olusid ja navigeerimiseks olulisi kohti.
Pole välistatud, et Purtse jõe suuet kasutati talvisel ajal laevade talvituskohana, millest võis tuleneda nimi Isenhof (‘jäätalu’). Tõenäolisemalt tähendab see siiski ‘jõesuudmes asuvat talu’, kus Issen tähistas jõesuud.
19. sajandi keskpaigas hakati senist mõisat nimetama Alt-Isenhofiks, kui tegevus viidi üle lõuna pool asuvasse Püssi külla, millele anti nimi Neu-Isenhof.
Vaata ka kohanime Lüganuse.
LISA: Eestimaa kubermangu topograafiline atlas, 1805 (Purtse, Lüganuse)
Teisi sarnaseid kohanimesid
Purtsa (Saaremaa vald) ja Purtsi (Elva vald) paiknevad samuti muistsete linnuste läheduses ning nende ümbruse maastik sarnaneb Purtse omaga. Mõlemal juhul võis asunduse ees paikneda avar veeväli, mille kaudu pääses võimaliku kauplemis- või peatuskohani. Purtsi puhul võimaldas jõgi liikuda ka sisemaale.
