Kohanimedes esinev nimeosa viha seostub esmapilgul eesti keele sõnaga viha tähenduses ‘vaenulikkus, pahameel’. Kohanimeraamatus on sarnase eesliitega nimesid seostatud ka tähendusega viht (saunaviht) või viherpuu (türnpuu). Nimeelementi on sageli tõlgendatud ka isikunimelisena, kas otsese tähendusülekande kaudu või sarnasuse alusel.
Keeleajalooliselt võib mõne Eesti kohanime viha-osa seostada alggermaani sõnatüvega *wīha– ‘püha, pühitsetud’. Alggermaani wīha- seostatakse indoeuroopa tüvega u̯eik– (weik–), mille tähendusvälja kuuluvad ‘valima, eraldama, ohverdama’ ja ‘nõiduma’. Sakraalses tähenduses võis see väljendada millegi eraldamist usulisel eesmärgil või pühitsemist kõrgematele jõududele.
Samasse germaani sõnaperre kuuluvad skandinaavia sakraalsed mõisted vi, vé ja vä, mille tähendusvälja kuuluvad ‘pühapaik’, ‘pühamu’ ja ‘tempel’.
Seetõttu võib mõne Eesti kohanime viha-osa puhul kaaluda ka muistset sakraalset tähendust. Selline tõlgendus on siiski hüpotees, mille hindamisel tuleb arvestada nime varasemaid kirjapanekuid, nimeehitust ning paiga ajaloolist ja arheoloogilist tausta.
Etümoloogia
(1) Alggermaani *wī́xa-z/*wīgá-z, *wī́xia- (lihtsustatud tüvekuju *wīha-) ’püha’;
(2) alggermaani *wī́xan-, *wī́xian-/*wīgián-, *wī́xēn-; *wikkēn ’pühitsema’;
(3) indoeuroopa u̯eik– (weik–) ’valima, ohverdama, nõiduma’;
(4) gooti wīh-s ’püha’; wīhan ‘pühitsema’;
(5) vanaülemsaksa wīh, wīhi ‘püha’ (8. saj); wīhen ’pühitsema’ (8. saj);
(6) keskülemsaksawīhen, wīen, wīchen ’pühitsema’; wīch ’püha’;
(7) vanaislandi vīgja ’pühitsema’;
(8) vanasaksi wīh– ‘püha’; wīhian ‘pühitsema’;
(9) vanafriisi wīa, wīga ‘pühitsema’
(10) rootsi viga ’pühitsema’.
Allikad: de Vries vé 1-2; Pokorny u̯eik- ; Babel wī́xa-z / wīgá-z; Vikstrand 2001, lk 298 jj.
Võimalikke kohanimesid
Järgmised kohanimed võivad sisaldada nimeosa viha, mille päritolu vajab iga juhtumi puhul eraldi hindamist.
Nimed on valitud Eesti kohanimeraamatust.
Vea, Peipsiääre vald (1582 Wyakula, 1585 Wehakul, 1592 Wichakule, 1722 Weokullast, 1758 Wiacks, Weakull); KNR [1]
Vihasoo, Kuusalu vald (1586 Wehas, 1630 Wihaso, u 1900 Выхосоо); KNR [2]
Vihavu, Elva vald (1449 Vyane, 1500 Vehaff, 1638 Wehawekyllo, 1839 Wihawo); KNR [3]
Vt märksõna vi, ve, vä [4]