Käesolevas töös jaotatakse Eesti ala muinasusud esialgu kaheks suuremaks käsitluseks: muinaseesti usk ja muinaspõhja usk.
Tegemist ei ole lõpliku liigitusega, vaid uurimistöö käigus kujunenud tööversiooniga, mille eesmärk on hõlbustada erinevate usundiliste kihistuste kirjeldamist ja võrdlemist. Jaotus võib uurimistöö edenedes muutuda.
Teoreetiliselt võiks Eesti ala muinasusundeid käsitleda näiteks anima- ja deus-traditsioonide järgi, eristades hingestatud looduse uskumusi ning nimeliste jumalustega seotud usundeid. Praeguse uurimisstaadiumi juures ei ole selline jaotus siiski veel võimalik, sest puudub piisav hulk konkreetseid ja omavahel võrreldavaid näiteid, eelkõige kohanimede analüüsil põhinevaid uurimistulemusi.
Muinaseesti usu alla on käesolevas töös koondatud anima-traditsioon ning teised Eesti alal esinenud või oletatavad kohalikud usundilised kihistused, sealhulgas võimalikud saami, läänemeresoome, balti ja slaavi päritolu mõjud.
Muinaspõhja usu alla on koondatud eelkõige Skandinaavia usundilise traditsiooniga seotud jumalused, kultusmõisted ja pühapaigad.
Alljärgnevas REGISTRIS esitatakse erinevaid mütoloogiaid ja nende tegelasi, mida võiksime Eesti kohanimede põhjal tuvastada või eristada.
Artiklid
Mütoloogilised tegelased
- Kõu: [3] Eesti muinasusundis üks vanimaid ja võimsamaid äikesejumalusi, keda seostati müristamise, välgu ja taeva väega. Rahvapärimuses kujutati teda taevase vanamehena, kelle hääl kostis müristamisena ja kelle jõud puhastas õhku ning tõi vihma ja viljakust.
- Suur Tõll: [4] Eesti rahvamütoloogias Saaremaa vägilane ja hiidvägilane, kes kaitses saart vaenlaste eest ning oli tuntud oma tohutu kasvu, heasüdamlikkuse ja rasketest kividest visatud märkide poolest. Võib peegeldada muinaspõhja jumala Odeni [5] varasemat kultuslikku tähendust Saaremaa piirkonnas.
Äike: [6] Eestlaste jaoks oluline jumalik jõud mitte üksnes põldudele vajaliku vihma tõttu, vaid ka kaitsjana – nii võõra väe kui ka vaenulike üleloomulike jõudude vastu. Nimetus võib pärineda saami (lapi) keeltest ja tähendada ‘vanaisa’, ‘vana mees’ või ‘esivanem’.
- Pikker ja Pikne [7]: Eesti rahvausundis äikese, välgu ja viljakusega seotud mütoloogiline tegelane. Võimalik, et Pikker või Pikne ei tähendanud algselt jumalust ennast, vaid tema püha piiki, mille kaudu avaldus jumaluse vägi ja kohalolu.
PIIRATUD KASUTAMINE
KOHANIMEVIHIKU veebilehel avaldatud tekstid, pildid ja joonised on autoriõigusega kaitstud.
Käesoleva artikli või kirje uuesti avaldamine, sh teistel veebilehtedel, väljaannetes või sotsiaalmeedias, ei ole lubatud ilma autori eelneva kirjaliku loata, sõltumata sellest, kas autor on ära märgitud või mitte.
Lubatud on materjali tsiteerimine ja sellele linkimine vastavalt heale tavale ning koos korrektse viitega allikale.
Kui soovid artiklit tsiteerida või sellele viidata, kasuta allolevat valmis allikaviidet.
Muul viisil kasutamiseks tuleb luba küsida veebilehe autorilt.
Lea Stroh. MUINASEESTI USK – REGISTER. www.kohanimevihik.ee. Vaadatud 06.07.2026 aadressil https://kohanimevihik.ee/muinaseesti-usk/register/ [8]