baal ’tuli, tuleriit’ (norra);
bæl ’tuli, leek, tuleriit’ (vanainglise);
bagge ’jäär’ (rootsi);
bagn ’märgutuli’ (vanataani);
bah ’oja’ (vanaülemsaksa); bach (ülemsaksa);
bairg– ’mäe-, mäepiirkond’ (gooti);
båk ’tulepaak’, ’tuletorn, majakas’ (rootsi);
bakki ’kõrgendik, küngas, jõekallas’ (vanapõhja);
bakki ’väike veesõiduk’ (vanapõhja);
bákn ’koletis, troll’ (vanapõhja);
bákn ’märk, signaal’, ’meremärk’ (vanapõhja);
bål ’suur lõke, tuleriit’ (rootsi);
bál ’tuli’, ’tuleriit’ (vanapõhja);
bala ’soo’ (leedu);
báltas, bálnas ’valge’ (leedu);
bauan ’elama’ (gooti);
bauen ’ehitama, kasvatama, põldu omama ja harima’ (saksa);
be, bedja ’paluma’, algne tähendus ’kummardama’ (germaani, rootsi);
bece ’oja’ (vanainglise);
bekkr ’oja’ (vanaislandi);
bělŭ ’valge’ (vanaslaavi);
beorh ’mägi, küngas, kalmuküngas’ (vanainglise);
bera ‘kandma’ (vanapõhja);
berch ’mägi’ (keskalamsaksa);
bēreg ’kõrge rannik, mägine rannik, mägi’ (vene);
berg ’kõrgus, kõrgendik’ (germaani, rootsi); biærgh (vanapõhja);
berg ’mägi’ (norra);
berg ’mägi’ (saksa);
berg ’mägi’ (vanasaksi);
berg ’mägi’ (vanaülemsaksa);
bete ’karjamaa’ (rootsi);
bhālam ’valgus, sära’ (vanaindia);
*bhel ’valge, särav’ (indogermaani);
bherg’hos ’kõrge mägi, kalju’ (indogermaani);
bidhia ’paluma, kummardama’ (vanapõhja);
bier’jë, bir’jë ’mäeselg’ (lapi);
biu’tnë ’kirikuküla või koht, kus rahvas tihti koguneb’ (lapi);
biärgh, bärgh ’mägi’ (vanarootsi);
bjærg ’mägi’ (taani);
bjarg ’mägi’ (islandi);
bjugg ’teravili’ (skandinaavia);
bjässe, bjärse, björn ’karu’ (rootsi);
björk ’kask’, ’hele, valge’ (germaani, rootsi); biork, bjǫrk (vanapõhja);
blod ’veri’ (germaani, rootsi); blodh (vanapõhja);
bo ’talu’; ’elamu, kodu, valdus’,’hoonestus’; ’asustatud ala, maapiirkond’; ’loomade või lindude pesa’ (skandinaavia);
bo, boe, boar ’elanikud’; ’järeltulijad’ (skandinaavia);
bø, by, ’talu, maja, linn’ (norra);
boa ’elanike’ (mitmuse genitiiv sõnast bo ’elanik’) (skandinaavia);
boa, bo, bú ’elama, asustama, korraldama, ette valmistama’ (vanapõhja);
bod ’pood, äri’, ’kuur, ait’ (germaani, rootsi);
bøde ’märgutuli’ (taani);
bodh ’kuur, ait, küün, onn, pood’ (vanapõhja);
bodh, búð, bod ’kuur, ait, küün, pood’ (skandinaavia);
boe ’elama’ (taani);
bœer ’talu, maja’ (vanapõhja);
bokn ’märgutuli’ (norra);
ból ’laager, elukoht, talu’ (vanapõhja);
bǫl ‘ebaõnn, kuri, kahju’ (vanapõhja);
bol, böle ’elukoht, talu’; ’uusehitus, uudismaa, ääreala, kõnnumaa’; (keskaegsed) (skandinaavia);
bold ’eluruum, maja’ (skandinaavia);
bōtjan ’märgutuli’ (gooti);
bouwen ’ehitama, (elukohta) ette valmistama’ (hollandi);
brig ’mägi’ (keldi);
bū ’elukoht’ (vanaülemsaksa);
bu, bua ’elama, (elukohta, maad) ette valmistama’ (norra dial);
búa ’elama, talu pidama’; ‘(elukohta, maad) ette valmistama’ (islandi);
bûan ’elama, ehitama, põldu harima’ (vanasaksi);
*buiz ’elukoht’ (muinaspõhja);
*buwiaR ’koht, mida saab harida’ (muinaspõhja);
böte ’märgutuli’ (rootsi);
by ’küla’ (rootsi);
by ’linn’ (taani);
by(r) ’üksik talu’; ’talude grupp ehk küla’; ’linn’ (vanapõhja);
by, bi ’hoonete grupp’ (vanainglise);
bygd (<byghþ) ’hoonetega ala’ (vanapõhja);
byinë, byjjë ’lapi küla’ (lapi);
býr ’talu’ (islandi);
b-märksõnad
- Lea Stroh
- / Kommentaarid puuduvad
VIIMATI MUUDETUD: 28. jaan. 2026
PIIRATUD KASUTAMINE
KOHANIMEVIHIKU veebilehel avaldatud tekstid, pildid ja joonised on autoriõigusega kaitstud.
Käesoleva artikli või kirje uuesti avaldamine, sh teistel veebilehtedel, väljaannetes või sotsiaalmeedias, ei ole lubatud ilma autori eelneva kirjaliku loata, sõltumata sellest, kas autor on ära märgitud või mitte.
Lubatud on materjali tsiteerimine ja sellele linkimine vastavalt heale tavale ning koos korrektse viitega allikale.
Kui soovid artiklit tsiteerida või sellele viidata, kasuta allolevat valmis allikaviidet.
Muul viisil kasutamiseks tuleb luba küsida veebilehe autorilt.
Lea Stroh. b-märksõnad. www.kohanimevihik.ee. Vaadatud 09.04.2026 aadressil https://kohanimevihik.ee/leksikon/b-marksonad/
