Kohanimede uurimine eeldab ajaloo tundmist ning vastupidi – ajaloo tõlgendamisel on sageli vaja mõista, mida kohanimed tähendavad. Kohanimed ei ole pelgalt nimetused, vaid teeviidad, mis juhatavad erinevate ajalooliste teemade juurde ning aitavad neid paremini mõtestada. Ilma ajaloolist tausta arvestamata ei ole võimalik ühtegi kohanime usaldusväärselt seletada.
Kohanimede uurija töö eeldab teadmisi mitmest teadusharust, sealhulgas arheoloogiast, keeleteadusest, religiooniajaloost, mütoloogiast, etnoloogiast, kartograafiast, asustusajaloost ning erinevatest võõrkeeltest ja murretest. Samas ei ole võimalik kogu ajalugu detailideni hõlmata. Teavet on väga palju ning kuigi tänapäeval on info interneti kaudu laialdaselt kättesaadav, on see sageli killustunud, ebaühtlase kvaliteediga ja raskesti leitav.
Ajaloolise tausta üldiseks avamiseks on KOHANIMEVIHIKU veebilehel avaldatud eraldiseisev rubriik AI INFO, mis sisaldab tehisintellekti abil koostatud temaatilisi ülevaateartikleid. Nende eesmärk on pakkuda lugejale üldist ajaloolist ja kultuurilist konteksti, mitte osaleda otseselt kohanimede teaduslikus uurimises.
KOHANIMEVIHIKU põhieesmärk on esitada kohanimede ja märksõnade võimalikud tähendused. Nende seostamine üldise ajaloolise tausta või konkreetse kohaliku ajalooga jääb alati uurija ülesandeks.
Mis on juturobot?
Tehisintellekt (artificial intelligence, AI) tähistab arvutisüsteemide võimet töödelda teavet, õppida mustreid ning täita ülesandeid, mis tavapäraselt eeldavad inimlikku mõtlemist.
KOHANIMEVIHIK kasutab tehisintellekti ehk juturobotit nimega ChatGPT, mille on loonud OpenAI. Tegemist on suure keelemudeliga, mille eesmärk on mõista, töödelda ja genereerida inimkeelset teksti. Juturobot suudab vastata küsimustele, selgitada mõisteid, koostada tekste ning pakkuda üldist taustainfot erinevates valdkondades.
ChatGPT on treenitud suurel hulgal tekstilisel materjalil, mis pärineb muu hulgas raamatutest, teadusartiklitest, entsüklopeediatest, ajalehtedest ja avalikult kättesaadavatelt veebilehtedelt. Vastuste loomisel ei kasuta juturobot reaalajas toimivat faktibaasi ega kontrolli infot otseselt allikatest, vaid genereerib vastuseid keelemustrite ja tõenäosuslike seoste alusel.
Oluline on rõhutada, et juturobot ei „mõtle“ ega „tea“ fakte inimlikus tähenduses. Ta ei otsi vastuseid mälust ega andmebaasidest, vaid loob teksti matemaatiliste mudelite abil. Seetõttu võib juturobot esitada ebatäpsusi, sealhulgas nn hallutsinatsioone – näiliselt usutavat, kuid faktiliselt vale teavet.
Tehisintellekti kasutamine KOHANIMEVIHIKUS
Käesolevas uurimistöös ei ole tehisintellektil põhinevaid juturoboteid kasutatud kohanimede otsesel uurimisel, tõlgendamisel ega järelduste tegemisel. See ei ole olnud võimalik, kuna kohanimede ja nendega seotud märksõnade selgitamiseks vajalik spetsiifiline, kohalik ja allikapõhine teave ei ole olnud tehisintellekti treeningandmetes ega avalikes andmeallikates kättesaadav.
Juturoboti abil koostatud tekstid on KOHANIMEVIHIKUS avaldatud üksnes eraldiseisva taustainformatsioonina. Neil puudub metodoloogiline, tõenduslik või järelduslik roll uurimistöös ning need ei asenda allikakriitilist uurimist ega teaduslikke meetodeid.
Uurimistöös esitatud väited, seosed ja järeldused põhinevad autori iseseisval uurimistööl ja kontrollitud allikatel. Juhul kui juturoboti vahendatud teave erineb uurimistöös esitatud andmetest, on vastavad erinevused vajaduse korral osutatud ja selgelt eristatud.
Tehisintellekti loodud materjale tuleb käsitleda üksnes informatiivse abivahendina. Vastutus uurimistöö sisu, tõlgenduste ja järelduste eest lasub täielikult autoril.
Pildid ja illustratsioonid
KOHANIMEVIHIKUS ja sellega seotud materjalides kasutatud pildid ja illustratsioonid, sh tehisintellekti abil genereeritud visuaalid, on lisatud üksnes informatiivsel ja illustratiivsel eesmärgil. Nende funktsioon on käsitletava teema, ajaloolise tausta või sõnumi visuaalne ilmestamine ning arusaadavuse toetamine.
Kasutatud visuaalsed materjalid ei pretendeeri ajaloolise tõe, sündmuste täpse rekonstruktsiooni ega dokumentaalse kujutamise esitamisele. Ajalooliste protsesside ja nähtuste visuaalne kujutamine on paratamatult tõlgenduslik ning täielikult objektiivse või üheselt tõendatava esituse saavutamine ei ole võimalik. Pilti ja illustratsioone ei käsitleta uurimistöö tõendusmaterjalina. Uurimistöö teaduslik sisu ja järeldused ei tugine visuaalsetele materjalidele, vaid allikapõhisele uurimistööle.
