Taust ja varasem töö
Olen suure osa oma tööelust tegelenud ehituspärandi ja kultuurilooliselt väärtuslike hoonetega. Mind on alati huvitanud vanad majad nende endi tingimustel – mitte pelgalt objektidena, vaid ajaloo kandjatena, mis peegeldavad oma ajastu materjale, töövõtteid ja maailmapilti.
1990. aastate keskel viis elu mind Rootsi, kus täiendasin end restaureerimiskunsti ja kultuuripärandi alal ning töötasin muinsuskaitseliste objektidega. Õpingud ja praktiline töö hõlmasid ka ajaloolisi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning ehitusfüüsikat.
Samal ajal töötasin ka Eestis koolitaja ja konsultandina, keskendudes hoonete kultuurilooliste väärtuste ning niiskuskahjustuste põhjuste selgitamisele. Tõin Eestisse puitakende restaureerimise ja traditsioonilise lubimördi kasutamise metoodikad. Osa nendest teemadest on käsitletud minu veebilehel Majalood.
Kohanimede uurimine
Kohanimede juurde jõudsin juhuslikult. Uurides vanu Eesti maakaarte, märkasin, et mitmed kohanimed sisaldavad selgeid rootsikeelseid sõnu ja mõisteid, mida senistes käsitlustes ei olnud arvesse võetud. See äratas minus huvi teemat lähemalt uurida.
2019. aastal alustasingi süstemaatilist kohanimede uurimist. Teen seda tööd vabakutselise uurijana, täiskohaga ning oma kulu ja kirjadega. See ei ole mulle kohustus, vaid sisuline ja huvitav töö, mida kavatsen rõõmuga jätkata. Näen kohanimedes seni kasutamata võimalust Eesti varasema ajaloo mõtestamiseks ning pean seda vajalikuks ja tähenduslikuks panuseks.
Keeled, allikad ja lähenemine
Ma ei ole selleks tööks vajalikke erialasid akadeemiliselt omandanud, kuid tean hästi oma teadmiste piire. Minu eeliseks on põhjamaade keelte oskus, koolis õpitud vene ja saksa keel ning lõunaeesti murrete mõistmine. Samuti on mul pikaajaline ja vahetu kogemus nii Eesti kui ka Rootsi oludega, mis aitab ajaloolist ja kultuurilist tausta paremini tajuda.
Töös kasutan paralleelselt mitut allikakihti: ajaloolisi kaarte, kirjalikke allikaid, etümoloogilisi võrdlusi ning maastiku ja asustuse loogikat. Keeleliselt ei piirdu ma ühe keelega – paljud kohanimed muutuvad arusaadavaks alles eri keelekihtide koosvaatluses. Minu eesmärk ei ole keeleline täpsus iseeneses, vaid tähenduse tabamine.
Religioon ja tähenduskihid
Olin algusest peale veendunud, et igas kohanimes peitub oluline sõnum. Paar aastat ekslesin ja oletasin erinevaid võimalusi, kuni kohanimed ise hakkasid avama nii oma sõnumeid kui ka reaalseid ajaloolisi taustu, millesse neid on sageli võimalik üsna kindlalt paigutada.
Olulise teemana kerkis esile religioon ja usk. Selgus, et suur osa vanematest kohanimedest on otseselt või kaudselt seotud uskumuste ja mütoloogiaga.
Olen püüdnud vaadata kohanimesid nimede panijate vaatepunktist, mitte tänapäevaste mõistete ja ootuste kaudu. See eeldab valmisolekut kahelda harjumuspärastes tõlgendustes ning tunnistada, et paljud tänapäevased seletused on sündinud pigem lihtsustamise kui sügavama mõistmise tulemusel.
Minu eesmärk
Minu eesmärk ei ole pakkuda lõplikke tõdesid ega asendada akadeemilist uurimist. KOHANIMEVIHIK on pidevalt täienev töö, mille eesmärk on märgata, leida teistsuguseid seoseid ja suunata tähelepanu võimalikele avastamata tähendustele meie kohanimede maastikus. Artiklid sisaldavad nii konkreetsete kohanimede seletusi kui ka kohanimedes esinevate märksõnade selgitusi, mis annavad nimeuurijale võimaluse oma tööga iseseisvalt edasi liikuda.
Soovin näidata, et kohanimed ei ole juhuslikud ega neutraalsed, vaid kannavad endas teadmisi, mis võivad olla otsustava tähtsusega ühe koha või koguni Eesti ajaloo mõistmisel.
Kui KOHANIMEVIHIK aitab kellelgi märgata seost, mida varem ei nähtud, või suunab mõne uurimistöö teistsugusele rajale, on selle töö eesmärk täidetud.
Pühendan oma töö Eestimaale ja eestimaalastele.
Lugupidamisega
Lea Stroh
Uppsalas, 26. jaanuaril 2026
