baal ’tuli, tuleriit’ (norra);
bæl ’tuli, leek, tuleriit’ (vanainglise);
bagge ’jäär’ (rootsi);
bagn ’märgutuli’ (vanataani);
bah ’oja’ (vanaülemsaksa); bach (ülemsaksa);
bairg– ’mäe-, mäepiirkond’ (gooti);
båk ’tulepaak’, ’tuletorn, majakas’ (rootsi);
bakki ’kõrgendik, küngas, jõekallas’ (vanapõhja);
bakki ’väike veesõiduk’ (vanapõhja);
bákn ’koletis, troll’ (vanapõhja);
bákn ’märk, signaal’, ’meremärk’ (vanapõhja);
bål ’suur lõke, tuleriit’ (rootsi);
bál ’tuli’, ’tuleriit’ (vanapõhja);
bala ’soo’ (leedu);
báltas, bálnas ’valge’ (leedu);
bauan ’elama’ (gooti);
bauen ’ehitama, kasvatama, põldu omama ja harima’ (saksa);
be, bedja ’paluma’, algne tähendus ’kummardama’ (germaani, rootsi);
bece ’oja’ (vanainglise);
bekkr ’oja’ (vanaislandi);
bělŭ ’valge’ (vanaslaavi);
beorh ’mägi, küngas, kalmuküngas’ (vanainglise);
bera ‘kandma’ (vanapõhja);
berch ’mägi’ (keskalamsaksa);
bēreg ’kõrge rannik, mägine rannik, mägi’ (vene);
berg ’kõrgus, kõrgendik’ (germaani, rootsi); biærgh (vanapõhja);
berg ’mägi’ (norra);
berg ’mägi’ (saksa);
berg ’mägi’ (vanasaksi);
berg ’mägi’ (vanaülemsaksa);
bete ’karjamaa’ (rootsi);
bhālam ’valgus, sära’ (vanaindia);
*bhel ’valge, särav’ (indogermaani);
bherg’hos ’kõrge mägi, kalju’ (indogermaani);
bidhia ’paluma, kummardama’ (vanapõhja);
bier’jë, bir’jë ’mäeselg’ (lapi);
biu’tnë ’kirikuküla või koht, kus rahvas tihti koguneb’ (lapi);
biärgh, bärgh ’mägi’ (vanarootsi);
bjærg ’mägi’ (taani);
bjarg ’mägi’ (islandi);
bjugg ’teravili’ (skandinaavia);
bjässe, bjärse, björn ’karu’ (rootsi);
björk ’kask’, ’hele, valge’ (germaani, rootsi); biork, bjǫrk (vanapõhja);
blod ’veri’ (germaani, rootsi); blodh (vanapõhja);
bo ’talu’; ’elamu, kodu, valdus’,’hoonestus’; ’asustatud ala, maapiirkond’; ’loomade või lindude pesa’ (skandinaavia);
bo, boe, boar ’elanikud’; ’järeltulijad’ (skandinaavia);
bø, by, ’talu, maja, linn’ (norra);
boa ’elanike’ (mitmuse genitiiv sõnast bo ’elanik’) (skandinaavia);
boa, bo, bú ’elama, asustama, korraldama, ette valmistama’ (vanapõhja);
bod ’pood, äri’, ’kuur, ait’ (germaani, rootsi);
bøde ’märgutuli’ (taani);
bodh ’kuur, ait, küün, onn, pood’ (vanapõhja);
bodh, búð, bod ’kuur, ait, küün, pood’ (skandinaavia);
boe ’elama’ (taani);
bœer ’talu, maja’ (vanapõhja);
bokn ’märgutuli’ (norra);
ból ’laager, elukoht, talu’ (vanapõhja);
bǫl ‘ebaõnn, kuri, kahju’ (vanapõhja);
bol, böle ’elukoht, talu’; ’uusehitus, uudismaa, ääreala, kõnnumaa’; (keskaegsed) (skandinaavia);
bold ’eluruum, maja’ (skandinaavia);
bōtjan ’märgutuli’ (gooti);
bouwen ’ehitama, (elukohta) ette valmistama’ (hollandi);
brig ’mägi’ (keldi);
bū ’elukoht’ (vanaülemsaksa);
bu, bua ’elama, (elukohta, maad) ette valmistama’ (norra dial);
búa ’elama, talu pidama’; ‘(elukohta, maad) ette valmistama’ (islandi);
bûan ’elama, ehitama, põldu harima’ (vanasaksi);
*buiz ’elukoht’ (muinaspõhja);
*buwiaR ’koht, mida saab harida’ (muinaspõhja);
böte ’märgutuli’ (rootsi);
by ’küla’ (rootsi);
by ’linn’ (taani);
by(r) ’üksik talu’; ’talude grupp ehk küla’; ’linn’ (vanapõhja);
by, bi ’hoonete grupp’ (vanainglise);
bygd (<byghþ) ’hoonetega ala’ (vanapõhja);
byinë, byjjë ’lapi küla’ (lapi);
býr ’talu’ (islandi);
b-märksõnad
- Lea Stroh
- / Kommentaarid puuduvad
VIIMATI MUUDETUD: 28. jaan. 2026
PIIRATUD KASUTAMINE
Kogu KOHANIMEVIHIKU veebilehel olev materjal on autoriõigusega kaitstud. Tekstide, piltide ja jooniste, mis on märgistatud kui „PIIRATUD KASUTAMINE“, kopeerimine ja muudes kontekstides taaskasutamine on keelatud. Kuid loomulikult on lubatud igat liiki materjali tsiteerida ja sellele linkida.
Kui soovid materjali tsiteerida või linkida, siis kliki lingil „Soovid tsiteerida või linkida?“ ja kopeeri tekst allikaviitena oma bibliograafiasse.
Materjali kasutamise luba tuleb küsida veebilehe autorilt.
Soovid tsiteerida või linkida?
Lea Stroh. b-märksõnad. www.kohanimevihik.ee. Vaadatud 23.02.2026 aadressil https://kohanimevihik.ee/leksikon/b-marksonad/
