Dolg, tolg ja tolk või sarnaste eesliidetega kohanimed võivad viidata mingile vastuolule, võlgnevusele, karistusele või kohustusele ja nendega seotud tagajärgedele.
Eesti aladel on aset leidnud palju vaenu, sõdu ja lahinguid. Konfliktid ei tekkinud ainult võõrastega, vaid erimeelsusi võis ette tulla ka kõrvuti elavate hõimude või perede vahel.
Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Balthasar Russow (1536-1600) on 1158. a. sündmusi kirjeldades maininud, et liivlaste maal elas kuri paganarahvas, kes kristlikke kaupmehi märgates võttis nende kaubad ära ja lõid mõned neist surnuks. See võis olla vaid üks episood paljudest sarnastest juhtumitest.
Etümoloogia
(1) Vanapõhja dolg ’vaen, võitlus, lahingumüra’;
(2) vanapõhja dolgr ’vaenlane, vastane’; ‘karistav vürst, helde mees’; ‘tavaline või kõrge isik’; ‘paganad’ (muinasusk);
(3) vanapõhja tól ’tööriist, relv’;
(4) vanaülemsaksa tolc, tolg, dolg ’haav, löök’;
(5) rootsi tolk ’pistoda’;
(6) ülemsaksa talken ’lööma, peksma’;
(7) gooti dulg, dulgs ’võlg’;
(8) vene dolg ’võlg, kohustus’;
(9) leedu tálźyti ’lööma’;
(10) läti talzīt ’lööma’.
Allikad: Pokorny dhelgh-, dhelg-; de Vries dolg, tól; Egilsson dolg, dolgr.
Vanades kohanimedes viitavad võitluse ja lahingumüraga seotud sõnad sageli Odeni kultusele. Nimekuju dolg või dolgr esineb paljudes muinaspõhja mütoloogia kenningites ning on otseselt seotud Odeni ja tema sõdalastega. Kenningid on poeetilised metafoorid või mitmesõnalised asendusväljendid, millega nimetatakse mingit olendit või asja kaude, sageli mitme vaheastme kaudu. Näiteid S. Egilssoni poeetilisest leksikonist:
dolgband – ’lahingujumal’ = Oden,
dolgra – ’vaenu-hoovi-relvad’ = odad,
dolglinnr – ’lahingumadu’ = mõõk,
dolgljós – ’lahingutuli’ = mõõk.
dolgeisa ’lahinguleek’ = mõõk
Tähendus
Vanemad kohad võisid ka ristiusu tingimustes säilitada oma tähenduse ning olla kasutuses viikingiajast pärinevate kultuskohtadena. Näiteks võivad kohanimed Toolse, Toolamaa, Toljase ja Tõlluste olla seotud muinaspõhja peajumala Odeni kultusega. Vt ka Tõlluste kandi mütoloogilist tegelast Suur Tõll.
Hilisemad kohanimed ei sisaldanud mütoloogilist tähendust ja asendati mingil moel aset leidnud vägivalla, orjuse, võlgnevus või muu vastuoluga seotud nimetustega. Koht võis olla ka mõne võitluse või lahingu paik. Samuti võis talu või küla nimi olla seotud võlgasid nõudva ametnikuga.
Võimalikke kohanimesid
Toolamaa, Räpina vald (1582 Tholowa, w Tholomie , 1584 Toloma, 1601 Tolloma, 1627 Tollomah, 1670 Tholama, 1686 Tolema, 1731 Tollama, 1839 Tolama); KNR
Toolse, Haljala vald (1425 Tholis (küla), 1493 Tolsburg (linnus), 16.saj Telsborg, 1630 Tolsburgh (linnus), 18.saj Toltsburg, Tolesburg); KNR
Toljase, Mustvee vald (1582 Tolius, 1638 Tollietz, 1744 Töllitz, 1839 Tolias); KNR
Tolga, Võru vald (1627 Tulcku Martt, 1684 Tolcka Andris, 1826 Tolga); KNR
Tolkuse, Otepää vald (1723 Tolcko Andres, 1758 Tolckus Hans, 1805 Tolkusse Ebbo ja Peter); KNR
Tõlli, Saaremaa vald (1645 Toll, 1782 Tölly Mats, u 1900 Телли küla); KNR
Tölga, Mustvee vald (1839 Tölga talu); KNR
Tõlluste, Saaremaa vald (saksa Töllist, 1528 Tölsen land, 1731 Tölliste mõis); KNR
