Kasa, kase, kos, kose, kost tähistavad mingist materjalist hunnikut või kogumit. Mõisteid saab jaotada nelja erinevasse tähendusrühma:
- maastik, kus on palju rändrahne või muid looduslikult kuhjunud kive (1)-(6),
- kividest kokku kuhjatud kalm või kalmuküngas (6)-(8),
- kivihunnik, mida kasutati näiteks kultuskohal ohvritule aluse või altarina (1)-(6),
- põlevast materjalist kokku kuhjatud hunnik, mis süüdati rannavalve süsteemi kuuluvate hoiatus- või märgutuledena (9)-(14).
Kalmukünkad ja kultuskohad kuuluvad tõenäoliselt ristiusueelsesse või sellele vahetult järgnenud aega. Märgutulede süsteemset kasutamist saab seostada ajajärguga, mil Eesti alad kuulusid Rootsi suurvõimu alla. Märgutuledega seotud sõnad ei ole oma sisult kultuslikud, kuid võivad pärineda varasemast ohvritule või kalmukünka tähendusest.
Märgutuledest loe lähemalt artiklist Märgutuledega seotud kohanimed.
Etümoloogia
(1) Muinaspõhja *kasā ’hunnik’;
(2) islandi kös, köstur ’kuhi, hunnik’;
(3) taani kas, (dial) kas(se) ’hunnik, kuhi’;
(4) norra kos, kas, kase, kasa ’hunnik, virn’;
(5) norra kast ’kivihunnik’;
(6) vanapõhja kǫs ’hunnik, kuhi, kõrgendatud küngas’;
(7) vanapõhja kasa ’kivihunnikusse matma’;
(8) shetlandi kost, kjost ’kalmuküngas’;
(9) vanapõhja kǫstr ’kuhi, hunnik; puuriit, virn’;
(10) norra kos ’hunnik, langetatud puude ja põõsaste kogum põletamiseks’;
(11) rootsi (dial) kasi, kas, kasa, kase ’hunnik, kuhi, virn, haohunnik’; ’tulepaak, märgutuli, lõke’;
(12) vanataani kast ’hunnikusse kuhjatud puit’;
(13) norra kost ’puuhunnik, puuriit’;
(14) slaavi kostjor ’hunnik kände; põlev hunnik puitu, lõke’;
Allikad: de Vries kastr, kǫs, kǫstr; ΛΓΩ костёр; SAOB kas, kase.
Võimalikke märgutuledega seotud kohanimesid
Kaasiku, Lääne-Nigula vald (1591 Kaseka, 1598 Kasike, Kurise, 1726 Kasick, 1798 Kasik); KNR
Kasakova, Setomaa vald (1686 Kaзакова, 1866 Козакова, 1904 Kossikova, 1920 Kosakova); KNR
Kasaritsa, Võru vald (sks Alt-Kasseritz, 1592 Kazarycza, 1627 Kasaritz, 1684 Gambla Kasaritz Hoff, 1798 Alt Kasseritz); KNR
Kaseküla, Lääneranna vald (1320 Caskennenne, 1478 Kasenkull, 1798 Kasse); KNR
Kasepää, Peipsiääre vald (vn Кáзепель, 1582 Kazape, Kasopa, 1592 Kasope, 1601 Kassepe, 1839 Kassepäh); KNR
Kassari, Hiiumaa vald (sks Kassar, 1520 Cassar, 1564 Kaskesara, 1688 Kasaßsari Hollma, Kasksarske Wacke, 1709 Cassari Holma, 1770 Kassaro, Kassar); KNR
Kasselaid, Saaremaa vald (1790 Kaße, 1798 Kasse Maa); KNR
Kassi, Viljandi vald (1683 Kaße Kylla, 1797 Kasse, 1935 Kassi); KNR
Kassivere, Jõgeva vald (1582 Kaszywer, 1638 Kaßewer, 1684 Kaßifer By, 1839 Kassifer); KNR
Kastre, Kastre vald (sks Warbeck, 1392 Werbeke, 1433 Schloß Warbeck, 1558 костеръ, 1627 Wehrbeck, Castor, 1686 Kasterhoff, 1729 Kastri Kül, 1763 Kaster, Kastre); KNR
Koosa, Peipsiääre vald (1582 Kosakul, 1585 Kozakila, 1592 Kosz, 1601 Koeß); KNR
Kooskora, Põlva vald (1627 Kosskor, 1744 Koskora Hans, 1758 Koskora Jaan, 1925 Kooskora); KNR
Kose, Põltsamaa vald (1583 Koskula, 1601 Kosskula, 1797 Kosse); KNR
Koseveski, Mustvee vald (1601 Kassewer (veskikoht), 1683 Kassaweschky, 1722 Kosse Andresse Jaac, 1744 Kössest, 1796 Kösse); KNR
