Sõna kummel ja selle variandid, näiteks kumbel, kumbl, kuml, võivad eri kohanimedes tähistada erinevaid elemente, kuid nende peamine tähendus on ‘märk’ või ‘tähis’. Maismaal võisid need osutada kalmistule, kividest kuhjatud hauatähisele, piirimärgile või kivivaremele. Märgid või tähised võisid olla ka puidust (2).
Saartel ja rannikualadel võib nimi tähendada mere- või maamärke, mis kujutasid endast koonusesse kuhjatud ning tipumärgiga tähistatud kivihunnikut (võisid olla ka puitkonstruktsioonid). Neid kasutati kala- ja hülgepüügikohtade märgistamiseks, samuti veekogudel liikumisteede tähistena ja märgutulena (8), (9).
Sarnase sõnaga võidi iseloomustada ka kohmakat ja puise olemisega inimest (11). Rootsis esineb kumla-nimesid peamiselt Mälari piirkonnas ja Gotlandil.
Etümoloogia
(1) vanapõhja kumbl, kuml ’haud’;
(2) vanapõhja kumbr ’palk, puutükk, -pakk’;
(3) islandi kuml ’märk, hauaküngas; heinakuhi’;
(4) rootsi (ruuni) kumbl ’hauakivi’;
(5) islandi kumbald ’osmik, hurtsik’;
(6) rootsi kummel ’kivikangur, kivihunnik, kivivare; hauatähis meremeestele’;
(7) taani (ruuni) kuml ’hauatähis’;
(8) rootsi kumbel, kummel ’meremärk’;
(9) islandi kumpán ’tuletorn’;
(10) vanasaksi, vanaülemsaksa kumbal ’märk’;
(11) norra kuml ’klomp; kohmakas inimene’;
(12) keskalamsaksa kum(me) ’kauss’;
(13) vanainglise cumb ’kauss, suur anum; org’.
Allikad: KHL 9:507 -kumla; de Vries kumbl, kumbr; Pokorny kumb; SAOB kummel.
Võimalikke kohanimesid
Kumbli, Viimsi vald (1689 Komblesahr, 1774 Kumpla, 1871 Kumplasaar); KNR
Nimed viitavad, et saarel oli mingi meremärk või tuletorn ja saar asub ka kohas, kus see oli vajalik.
Kumna, Harku vald (1480 Kummelden, 1688 Kumna); KNR
Kohanimeraamatu andmeil oli 1480. aastal koha nimeks Kummelden, mille saab jagada sõnaosadeks kumm-eld-en , kus -eld- tähendab ’tuli’. Asukoha järgi võis tegemist olla Keila jõele rajatud märgutule või öist navigeerimist hõlbustava tulega.
