Eestis on paarkümmend kohanime, mille eesliiteks on sõna must. Seda on püütud seletada isiku- või loodusnimena, kuid enamasti on nende kohanimede tähendus jäänud loogilise selgituseta.
Must võib küll olla seotud isiku mingi omaduse, mõne loodusnähtuse, sündmuse või seigaga, kuid sellisel juhul peaks seda olema võimalik ka tõestada ja põhjendada.
Mustjõgede puhul, mis asuvad peamiselt soistel aladel, on loogiline seletada, et nimi tuleneb tumedast rabaveest. Kuid must võib pärineda ka muinaspõhja sõnast musan, mis tähendab ’soo’ või ’raba’. Seega tähendab Mustjõgi ’soo- või rabajõge’.
Seetõttu tuleks must-algulistekohanimede puhul uurida, kas koha ümbruses on või on olnud märgalasid, mille alusel saaks nime seletada. Tagaiide markeerib sel juhul koha mõnda muud omadust.
Koha varasemates nimedes esinev saksakeelne schwartz (’must’) võib olla tõlge eesti keelest, kuid samas võib sellel olla ka mõni muu ’mustaga’ seotud tähendus.
Etümoloogia
(1) vanapõhja mosi ’raba, sammal’ < muinaspõhja *musan;
(2) norra, taani mose ’raba, sammal’;
(3) rootsi mossa ’sammal’; mosse ’märgala, soo’;
(4) saksa Moos ’sammal’;
(5) vanaslaavi мох, мъхъ ’sammal’;
(6) leedu mùsos ’hallitus’;
(7) läti mū̃sas, musaĩ ’hallitus’;
(8) ladina muscus ’sammal’, ’kasvab märjas kohas’.
Allikad: de Vries mosi; Fridell Mossa/Mosse; ΛΓΩ мох.
Võimalikke kohanimesid
Mustja, Võru vald (sks Mustel, 1721 Mustle Mikkli, 1762 Mustjamoisa Juhhan, 1798 Mustel, 1926 Mustja); KNR
Mustla, Paide linn (1241 Mustæn, 1433 Mustel, 1530 Mustell, 1534 Mustlatz, 1564 Mustell, 1620 Muställa, 1712 Mustel (Allikas: LCD, lk 506); KNR
Mustu, Saue vald (1241 Mustuth, 1394 Muste, 1547 Mustes, 1563 Musto, 1566 Musth, Musto, 1620 Musta, 1684 Musta (kõik talud), 1837 Musto (Allikas: LCD, lk 507); KNR
Vaata ka kohanime Mustvee.
