MUINASPÕHJA USK - REGISTER - Kohanimevihik.ee

Muinaspõhja usk hõlmab peamiselt islandlaste, norralaste, taanlaste ja rootslaste muistseid uskumusi, jumalaid, kangelasi ja maailmakäsitust enne kristluse levikut. See on Põhjamaade rahvaste iidne mütoloogia ja lugude kogum, mis seletab maailma tekkimist, jumalate tegusid ja inimeste kohta selles maailmas.

Muinaspõhja usuga seotud müüdid, mütoloogilised tegelased, paigad ja esemed võivad kajastuda ka Eesti kohanimedes. Püüame selgitada, kas või missugused need seosed on.

Alljärgnevas REGISTRIS on lühike ülevaade mütoloogias esinevatest paikadest, peamistest tegelastest ja nende omavahelistest suhetest. Muinaspõhja mütoloogia on väga sisukas ja selle lahti seletamine ei ole käesoleva töö eesmärk, kuid vajadusel selgitatakse konkreetset tegelast, sündmust või atribuuti lähemalt blogis nimega MUINASPÕHJA USK.

REGISTRI lugemiseks kliki teemade pealkirjadel või paremal pool asuval ristikesel.
Alljärgnevalt esitatud nimede ja nimetuste kujud pärinevad rootsikeelsetest allikatest.

Müüdid

Maailma loomine

Peajumal Oden

Oden
Odeni varjunimed

Maailmad

Kosmose keskmes on tohutu ja võimas ilmapuu Yggdrasil. Selle okste ja juurte vahel asub üheksa maailma, kus on erinevat tüüpi nähtamatute olevuste kodud, aga ka inimeste maailm.

Asgard: Aasijumalate kodu, mis asub taevas keset maailma. Kuldne losside linn Valhalliga. Ühendatud teiste maailmadega maailmapuu Yggdrasili kaudu, inimeste maailma Midgardiga vikerkaaresilla Bifrosti kaudu. Sümboliseerib korda, tsivilisatsiooni ja jumalikku võimu.
Alfheim: Valgushaldjate kodu, täidetud valguse ja iluga, kuldne ning särav. Siin elab ka vaanide jumal Frej, mis rõhutab maailma seost viljakuse ja eluandva valgusega.
Midgard ’keskne maailm’: Jumalate poolt rajatud inimeste maailm, mis asub universumi keskel. Selle ümber on suur ookean, kus elutseb hiigelmadu Jörmundgand, ümbritsedes Midgardi, hoides oma hammastega omaenda saba. Midgard on Asgardi ja teiste maailmade vaheline sild, mida hoiab jumalate kaitse. Inimeste maailm sümboliseerib surelikkust, aga ka vaprust ja püüdlust jumaliku poole.
Vanaheim: Vaanijumalate kodu, kes esindavad viljakust, tarkust ja maagiat. See on roheline ja külluslik, peegeldades aasidega toimunud sõda ja rahulepingut, mis tõi esile nende tähtsuse ning ühendas nad aaside hulka.
Muspelheim ’tule kodu’ või ’maailmatuli’: Ginnungagapi lõunapoolne maailm, mis osaleb maailma loomise protsessis. Tulehiidude kodu, mida iseloomustab intensiivne kuumus, leegid ja hävitav jõud. Seda valvab võimas Surt, kelle mõõk põleb eredamalt kui päike. Ragnaröki ajal vabastab Surt leegid ja põletab kõik maailmad.
Jotunheim: Jotunite ehk hiiglaste maailm, mis asub inimeste Midgardi piiridel või väljaspool inimeste ja jumalate maailma. Seal on ka kindlus Utgard (’väline maailm’), kus elavad targad ja kavalad hiiglased. Nad on võimsad olendid, kes esindavad looduse jõude ja kaost, sageli konfliktis jumalatega. Metsik ja kaootiline maailm, kaose ja konfliktide keskus.
Svartalfheim (Nidavellir): Mustade alfide ehk mustade haldjate ja kääbuste kodu. Maa-alune kaevanduste ja sepikodadega kompleks, kus valmistatakse jumalatele maagilisi esemeid. Nad on äkilise loomuga ja mõnikord ka kättemaksuhimulised. Sümboliseerib maa sisemuses peituvat loovat jõudu.
Nifelheim ’udu või pimeduse maailm’: Ginnungagapi põhjapoolne külm maailm, mis osaleb maailma loomise protsessis. See sümboliseerib algset kaost ja pimedust ning maailma külma algmaterjali.
Helheim (Hel) ’varjatud’: Surnute maailm, mida valitseb jumalanna Hel. See asub maailmapuu Yggdrasili ühe juure all, tee sinna on pikk ja raske, läbi pimeduse, külma ja udu. Sinna saadetakse need, kes surevad haigusest, vanadusest või õnnetustes. Sümboliseerib arusaama surmast, kui vältimatust ja loomulikust.

Aaside jumalad ja jumalannad

Aasid on peamine jumalate rühm muinaspõhja mütoloogias. Seotud sõja, tarkuse ja taevaga. Elavad Asgardis, ühendatud teiste maailmadega maailmapuu Yggdrasili kaudu. Nende saatus on seotud maailmalõpu Ragnarökiga.

Aaside jumalad

Balder ’isand’: Valguse, ilu, rõõmu ja puhtuse jumal. Odeni ja Friggi poeg, tema surmale järgneb jumalate ja hiiglaste võitlus Ragnarökis.
Bor ’poeg’: Teine jumal pärast oma isa Buret, kes tekkis maailma loomise kaoses. Bestla abikaasa ning Odeni, Vile ja Ve isa.
Brage ’luule’: Poeesia ja kõneosavuse jumal. Iduni abikaasa, tuntud oma sõnakunsti poolest.
Bure ’isa’: Esimene jumal muinaspõhja mütoloogias, kes tekkis enne maailma loomist.
Dag ’päev’: Päeva kehastus, jumalik olevus, kes toob maailmale valgust.
Delling ’koidik’: Hommikuse valguse jumal, kes toob uue päeva alguse.
Forseti ’eesistuja’: Õigluse ja lepituse jumal. Lahendab alati kõik vaidlused.
Heimdall ’maailma valgustaja’: Asgardi ja Bifrosti valvur. Erakordsete meeltega, puhub Gjallarhorni Ragnaröki alguses. Tuntud ka kui Rig.
Hermod ’sõjavaim’: Odeni ja Friggi poeg. Sõnumitooja, kes sõitis allilma Balderit tagasi tooma.
Höder ’sõdalane’: Pimeduse ja talve jumal, Balderi pime vend. Tapab Loke mahitusel oma venna Balderi.
Loke ’lendur’: Trikitaja, kaose põhjustaja. Aaside hulgas, kuid pärineb hiiglaste soost. Jumalate abiline ja ka vaenlane. Tema järglased on hunt Fenriulv, Midgardi madu Jörmundgand, surnuteriigi valitsejanna Hel ja Odeni kaheksajalgne hobune Sleipner. Ragnarökis võitleb Loke hiiglaste poolel.
Oden ’ekstaatiliselt raevukas’: Peajumal, tarkuse, sõja, surma ja maagia jumal. Bori vanim poeg. Eliidi jumalus. Tuntud kui ’kõikide isa’, ohverdas silma teadmiste eest. Valhalli valitseja. Teda saadavad rongad Hugin ja Munin ning hundid Gere ja Freke.
Rig ’kuningas’: Jumal Heimdalli alias. Vana, tark, vägev ja tugev jumal, kes rändab läbi maailma ning loob inimühiskonna sotsiaalsed klassid – orjad (trälid), vabad talupojad (karlid) ja aadlikud (jarlid), saades nende esiisaks.
Tor ’müristaja’: Äikese, tormide, kaitse ja viljakuse jumal. Odeni ja Jordi poeg. Põllumeeste jumalus. Kaitseb inimesi haamri Mjölneriga, võitleb hiiglastega, eriti hiigelmao Jörmundgandiga.
Tyr ’jumal’: Sõja ja õiguse jumal. Ohverdas käe koletu hundi Fenriulvi kinni sidumisel. Sümboliseerib julgust ja õiglust.
Ull ’hiilgus’: Jahinduse ja vibulaskmise jumal. Võib-olla üks vaanidest.
Vale ’valikute tegija ?’: Kättemaksu jumal. Odeni poeg. Tapab Höderi kättemaksuks Balderi surma eest, olles vaid üks päev vana. Jääb Ragnarökis ellu.
Ve ’pühadus’: Odeni vend, kes osaleb esimeste inimeste loomisel. Andis inimestele meele ja välimuse. Mõnikord on selleks Lodur.
Vidar ’laialt valitsev’: Vaikuse ja kättemaksu jumal. Pääseb Ragnarökist eluga, maksab kätte oma isa Odeni surma eest ja tapab hiiglasliku hundi Fenriulvi.
Vile ’jumalik tahe, soov’: Odeni vend, kes osaleb esimeste inimeste loomisel. Andis inimestele tahte ja mõistuse. Mõnikord on selleks Höner.

Aaside jumalannad

Diisid ’jumalannad’: Naissoost jumalikud olevused – vaimud, kes on seotud saatuse, kaitse ja mõnikord ka viljakusega.
Eir ’kaitse’ või ’halastus’: Tervendamise jumalanna või valküür, jumalate ja surelike tervendaja. Ravib haavu ja haigusi, mis on seotud Valhalliga. Võib olla Friggi, Odeni või Menglödi abiline.
Frigg ’armastatud’: Armastuse, abielu ja emaduse jumalanna. Odeni naine, jumalate kuninganna ja Asgardi valitsejanna. Tuntud tarkuse poolest, näeb tulevikku, kuid ei räägi sellest.
Fulla ’külluslik, täiuslik’: Jumalanna, aaside kuninganna ja peajumalanna Friggi ustav teenija ning usaldusisik, kes aitab tal tema jumalikku majapidamist juhtida. On kursis Friggi salajaste nõuannetega.
Gefjon ’andja’: Põllunduse, viljakuse, neitsilikkuse jumalanna. Oskab ette kuulutada, teab inimeste saatusi. Seotud Taani saare Sjællandi loomisega.
Gna ’tõuseb kõrgele’: Aaside peajumalanna Friggi ustav saadik ja teenija. Edastab sõnumeid ja toimetab erinevaid ülesandeid teistes maailmades.
Hel ’kaetud, peidetud’: Surnute riigi jumalanna ja valitseja, Loke ja Angerboda tütar. Pooleldi sinine ja pooleldi lihavärviline sünge ning karm olevus.
Hlin ’kaitsja, varjuandja’: Kaitse ja lohutuse jumalanna, kes hoiab inimesi kahju eest ja pakub kaitset leinas. Seotud Friggiga, võib olla tema teine nimi või aspekt.
Idun ’igavesti noor’: Nooruse ja värskuse jumalanna. Hoiab õunu, mis tagavad jumalatele igavese nooruse ja surematuse.
Jord (Fjorgyn) ’maa, muld’: Hiiglasest jumalanna, Maa personifikatsioon. Odeni abikaasa või armuke, äikesejumal Tori ema. Sümboliseerib viljakust, loodust ja maa jõudu.
Lofn ’lohutaja’ või ’kiitus, luba’: Keelatud armastuse, lohutuse ja abielude jumalanna. Teda kutsutakse appi keelatud suhete õnnistamiseks või lohutuseks. Friggi teenijanna või ka tema teine nimi.
Nanna ’julge, vapper’: Jumalanna, Balderi abikaasa ja Forsete ema. Sümboliseerib truudust, leina ja pühendumust, sureb leinast Balderi surma järel ning kohtub temaga taas Helheimis.
Ran ’rööv, vargus’: Merejumalanna, kes röövib meremeeste elusid tormide ja laevahukkude kaudu. Personifitseerib mere ohtlikke ja ettearvamatuid aspekte, eriti laevahukke. Abielus hiiglase Ägiriga.
Rind ’sõber ?’: Hiiglasest jumalanna. Pärast suhet Odeniga saab temast Vale ema, kes sünnib, et Balderi surma eest kätte maksta.
Saga ’nägija’ või ’ütleja, jutustaja’: Tarkuse, ajaloo, ennustamise ja jutuvestmise jumalanna. Jumalate raamatukoguhoidja. Odeni sage kaaslane, joovad koos kuldsetest karikatest, jagades teadmisi. Seostatud nii Friggi kui Frejaga.
Sif: ’abielusuhe’: Äikesejumal Tori abikaasa. Kuldjuukseline jumalanna, kes on seotud maa, viljakuse, pere ja abieluga.
Sjöfn ’armastus’ või ’kiindumus’: Armastuse, kiindumuse ja suhete jumalanna. Kehastab armastuse ja suhete harmooniat. Kuulub Friggi teenijate hulka. Võib olla Friggi teine nimi.
Snotra ’tark, ettevaatlik, viisakas’: Jumalanna, kes kehastab tarkust, ettevaatlikkust, enesekontrolli ja viisakust. Ta on sageli seotud peajumalanna Friggi teenijannade või käsilastega.
Sol ’päike’: Päikese personifikatsioon, jumalanna, kes juhib päikesevankrit üle taeva, tagades valguse ja soojuse maailmale. Sol on seotud viljakuse, kasvu ja eluga, kuid peamiselt loomismüütide ja Ragnaröki ettekuulutustega.
Syn ’keeldumine, eitamine’: Jumalanna, kes valvab saale ja uksi, takistades soovimatute külastajate sisenemist ning kaitseb kohtus süüdistatavaid valeväidete eest.
Var ’vanne, lubadus, leping’: Vannete ja lepingute jumalanna, kes kuulab inimesi vandeid andmas, kaitseb neid ning karistab vande murdjaid.
Vör ’valvas, teadlik’: Jumalanna, kelle põhiomaduseks on tarkus, tähelepanelikkus ja läbinägevus. Tema eest ei jää midagi varjatuks.

Vaanid

Vaanid on muinaspõhja mütoloogias jumalate hõim, keda seostatakse viljakuse, rikkuse, rahu, tarkuse ja maagiaga. Nad on aaside kõrval teine jumalate hõim, kuid vaane peetakse vanemaks.

Bejla ’lehm’ või ’uba’: Vaanide jumala Frej teenijanna, keda seostatakse viljakuse, põllunduse ja rahuga.
Frej ’isand’: Viljakuse, hea ilma ja õitsengu jumal. Njordi poeg ja Freja vend. Hiljem Alfheimi valitseja. Tal on kuldne siga Gullinburste. Pärast aaside ja vaanide sõda sai temast aaside jumal.
Freja ’emand’: Armastuse, ilu, viljakuse ja sõja jumalanna. Njordi tütar ja Frej õde, Odi abikaasa, kellega tal on kaks tütart. Tal on siga Hildsvin. Nõiakunsti peamine praktiseerija, õpetas seda ka aasidele. Pärast aaside ja vaanide sõda sai temast aaside jumalanna. Sõja ja võitluse jumalanna, võttes pooled langenutest endale, pooled lähevad Valhalli.
Kvasir ’käärimine’: Tarkusejumal, kes loodi aaside ja vaanide rahulepingu ajal jumalate süljest. Hiljem ta mõrvati ja tema verd kasutati luulemõdu loomiseks. Kõige targem olend.
Nerthus ’maajumalanna’: Võimalik vaanide jumalanna, seotud viljakuse ja maaga, mainitud varajastes germaani allikates.
Njord ’tugevus’: Mere, kaubanduse ja rikkuse jumal, valitseb tuult ja tuld ning võib anda head kalaõnne. Väga rikas, temalt võib kõike paluda. Frej ja Freja isa, nende ema on Njordi nimetu õde. Teist korda abielus hiiglase tütre Skadega. Elab Noatunis. Elab üle Ragnaröki.
Od ’jumalik hullus’: Freja abikaasa. Seotud inspiratsiooni ja ekstaasiga, mis annab põhjust seostada teda Odeniga. Reisib palju, jättes Freja üksi, mistõttu ta nutab kuldpisaraid.

Alfid

Alfid (haldjad) jagunemine valgusalfideks ja mustadeks alfideks. Valgusalfid on pooljumalikud olendid, keda sageli seostatakse valguse, ilu ja loodusega. Mustad alfid on osavad käsitöölised. Nad võivad põhjustada inimestele haigusi, kuid ka ravida neid ohvrite toel.

Valgusalfid: Päikesest kaunimad pooljumalikud olendid. Seotud valguse ja iluga, elavad Alfheimis, Frej valitsusalas.
Mustad alfid: Lühikesed jässakad olendid, kes on erakordselt osavad käsitöölised. Nad on mustemad kui pigi. Elavad maa all Svartalfheimis, on seotud kääbustega.
Byggvir ’odramees’: Viljakuse ja rikkuse jumala Frej teenija. Seotud teravilja, eriti odra kasvatamisega ning sümboliseerib põllumajandust ja viljakust.
Völund ’meistersepp’: Mustade alfidega seotud sepp, kes kehastab sepistamise kunsti ja kättemaksu tumedat poolt.

Nornid

Nornid on naissoost olendid, aja ja saatuse kehastused, kes koovad saatuse lõnga ning hoiavad kosmilist korda. Nad vastutavad kõigi olendite – jumalate, inimeste, hiiglaste, alfide ja kääbuste saatuse kujundamise eest.

Urd ’saatus’ või see, mis on olnud’.
Verdandi ’praegu’ või see, mis on saamas’.
Skuld ’tulevik’ või ’see, mis peab tulema’.

Valküürid

Valküürid on naissoost olendid, kes teenivad peajumal Odenit, valides lahinguväljadel hukkunud sõdalasi Valhalli ja serveerivad neile seal mõdu ja toitu. Tuntumad neist on:

Skuld ’võlg’ või ’saatus’;
Skögul ’raputaja’;
Gunn ’lahing’;
Hild ’võitlus’;
Göndul ’võlukepp’;
Sigrdrifa ’võidu tooja’.

Einherjarid

Einherjarid on sõdalaste hinged, kes on hukkunud lahingus ja valitud valküüride poolt elama Valhallis, jumal Odeni majesteetlikus saalis Asgardis. Einherjarid ei ole tavalised sõdalased – nad on eliit, kõige julgemad, kes mängivad olulist rolli Ragnaröki sündmustes.

Jotunid ehk hiiglased

Hiiglased ei ole alati füüsiliselt suured, vaid esindavad pigem looduse metsikuid ja hävitavaid jõude. Neid on mitu liiki:

Bergresad ’mäehiiglased’. Elavad mägedes, sageli kujutatud tugevate ja karmidena.
Eldjotunid ’tulehiiglased’. Seotud kuumuse ja tulega.
Rimtursad ’härmahiiglased’. Seotud jää ja külmaga.
Naissoost jotunid võivad olla kas iludused või koletised.

Tuntumad hiiglased on

Angerboda ’kurbuse kuulutaja’: Loke armuke, koletu hundi Fenriulvi, Midgardi mao Jörmundgandi ja surmariigi valitseja Heli ema.
Bergelmer ’mäe karjuja’: Härmahiiglane, kes pääses eluga Ymeri surmaga seoses tekkinud üleujutusest. Uue hiiglaste suguvõsa esiisa.
Bestla ’naine’: Bori naine ja Odeni ema.
Böltron ’õnnetuse okas’: Bestla isa ja Odeni emapoolne vanaisa. Üks vanimaid hiiglasi, kes on seotud Ymiri järeltulijatega.
Hymer: Merehiiglane, kes on seotud Tori kalapüügiretkega, et püüda kinni Midgardi madu Jörmundgand.
Mimer ’mäletaja’: Tarkuse ja teadmiste sümbol. Kõige targem olend, nõustab jumalaid, eriti Odenit. Elab tarkusekaevu Mimisbrunni juures Yggdrasili juurte all.
Skade ’kahju’: Abiellus vaanijumala Njordiga. Sümboliseerib jumalate ja hiiglaste liitu.
Surt ’must’: Muspelheimi valvur, tulehiiglane, kes süütab Ragnaröki ajal kogu maailma põlema.
Tjatse: Jumalanna Skade isa. Varastas Iduni ja tema nooruse-õunad. Aasid tapavad ta ja kahjutasuks saab Skade abielluda Njordiga.
Trym ’müra’: Jotunheimi kuningas, kes varastas Tori haamri Mjölneri.
Utgard-Loke: Kaval ja petlik hiiglane, kes kasutab aasijumalate alandamiseks illusioone ja maagiat.
Ägir (Hler)’meri’: Hiiglane, merede valitseja. Kehastab mere eluandvat ja külalislahket olemust. Abielus aaside merejumalanna Raniga.
Ymir ’ürgne hiiglane’, ’mõlemasooline’: Kaose hiiglane, sündinud Niflheimi jää ja Muspelheimi tule kohtumisest, tema kehast lõid jumalad maailma.

Dvärgid ehk kääbused

Dvärgid on salapärased olendid, kes on tuntud oma erakordse käsitööoskuse poolest. Nad loovad jumalatele võimsaid esemeid. Nad elavad maa all Svartalfheimis või Niðavelliris, mis on kujutatud kui kaevanduste ja sepikodade labürint.

Allvis: Kõiketeadja kääbus, kes tahab jumal Tori tütart endale naiseks, kuid Tor vaevab teda küsimustega, kuni päike tõuseb ja kääbus-troll muutub kiviks.
Andvare: Kääbus, kes elab Andvarekoses ja valvab suurt kuldset aaret. Loke varastab sellest käevõru, millega kaasneb needus.
Brokk ja Eitre: Kääbused, kes loovad Tori haamri Mjölneri.
Fafne: Kääbus, kes esineb enamasti draakoni kujul.
Fjalar ja Galar: Kääbustest vennad, kes tapsid Kvasiri ning valmistasid tema verest ja meest luulemõdu.
Nordi ’põhi’, Sudri ’lõuna’, Austri ’ida’, Vestri ’lääs’: Toetavad igaüks oma nurgast taevalaotust, näidates sellega kääbuste kosmilist rolli.
Regin: Kääbusest sepp, kes ajab taga kulda, mida valvab tema draakoniks moondunud vend Fafne.

Surnute maailm

Gnipahål ’eenduv koobas’: Helheimi sissepääsu ees olev koobas, mida valvab kurjakuulutav koer Garm.
Helgrind ’surnuteriigi värav’: Surnute maailma värav, mille taga asub surmajumalanna Heli valdus.
Nastrand ’laipade rand’ või ’surnute kallas’: Surnute maailma Helheimi kõige tumedam paik – karistuse koht neile, kes rikkusid ühiskondlikku ja moraalset korda. See on maoparvedest täidetud saal, kus reeturid ja valedega elanud hinged kannatavad pärast surma.
Slid ’ohtlik’: Maa-alune jõgi Helheimi aladel, mille vesi on täis nuge ja mõõku.

Esimesed inimesed pärast maailma loomist

Ask ’saarepuu’: Esimene mees, inimkonna esiisa, kelle jumalad lõid puutüvest.
Embla ’jalakas’: Esimene naine, inimkonna esiema, kelle jumalad lõid puutüvest.

Inimesed pärast Ragnaröki

Lif ’elu’: Elab koos oma kaaslase Liftraseriga üle maailmalõpu sündmuse Ragnaröki ja asutab uue inimkonna.
Liftraser ’elu armastaja’: Elab koos oma kaaslase Lifiga üle maailmalõpu sündmuse Ragnaröki ja asutab uue inimkonna.

Atribuudid

Brisingamen ’kääbuste kaelavõru’: Freja kaelaehe, kääbuste tehtud. Ihaldusväärne võluese. Sümboliseerib ilu, võimu ja seksuaalsust.
Draupner ’tilkuja’: Odeni kuldne rõngas, millel on maagiline võime tekitada igal üheksandal ööl kaheksa uut rõngast. Rõnga valmistasid kääbused.
Eldrimner ’tule põlemine’: Katel, milles kokk Andrimner keedab siga Särimnerit Valhallis.
Gjallarhorn ’kajav sarv’: Heimdalli sarv, selle hüüd kostab üle maailma. Heimdall puhub sarve, teatades maailmalõpu lahingu Ragnaröki algusest.
Gleipner ’haaraja’ või ’köidik’: Peen võluköis, millega seotakse hunt Fenriulv.
Gullinburste ’kuldharjas’: Frej kuldharjastega metssiga, kääbuste sepistatud.
Gullinkambe ’kuldhari’: Kukk, kes kuulutab Ragnaröki.
Gungner ’võnkuja’: Odeni oda, kääbuste käsitöö. Tabab alati märki.
Hildisvin ’sõjasiga’: Freja loom.
Iduni õunad ’nooruse õunad’: Jumalate noorust taastavad viljad.
Jarngreipr ’raudhaare’: Tori raudkindad Mjölneri käsitsemiseks.
Megingjord ’jõuvöö’: Tori vöö, kahekordistab tema jõudu.
Mjölner ’purustaja’: Tori haamer, kääbuste Brokki ja Sindri sepistatud. Välk, pühitsus ja kaitse.
Nagelfar ’küüntelaev’: Hiiglaste laev, ehitatud surnud inimeste küüntest. Seilab välja Ragnaröki ajal.
Skid ’laud’: Jumal Ulli suusad.
Skidbladner ’õhuke laud’: Frej maagiline kokkupandav laev. Alati soodne tuul.

Olevuste residentsid

Bilskirne ’välgu murd või lõhe’: 540 ruumiga saal Trudheimis, kus elab Tor koos oma naise Sif’i ja lastega.
Breidablick ’avar vaade säravast kohast’: Jumal Balderi kodu Asgardis. Särav ja puhas saal, mis sümboliseerib tema headust, puhtust ja valgust ning on vaba kõigest kurjast.
Fensalar ’soosaalid’: Odeni abikaasa ja jumalanna Friggi elukoht Asgardis, kus ta elab koos oma teenijannadega. Seotud salapära ja loodusjõududega, viljakuse ja saatusega.
Folkvang ’rahva väli’ või ’vägede väli’: Jumalanna Freja elupaik Asgardis. Siin asub ka tema saal Sessrumne. Kogunemiskoht lahingus langenud sõdalastele.
Gimle ’kõige ilusam maja’: Kuldse laega saal Asgardis, kus Ragnarökis ellujäänud ja tulevase maailmaajastu õiglased inimesed naudivad pärast surma igavest rõõmu.
Gladsheim ’särav kodu’, ’rõõmu paik’: Jumalate kaheteistkümne kõrge kohaga nõukoda ja peosaal, kus otsustatakse maailma saatust – jumalate parlament. Sümboliseerib harmooniat, valgust ja hiilgust.
Glitne ’sädelev’, ’särav saal’: Õiguse ja lepitusjumal Forsete palee, kus lahendatakse jumalate ja inimeste vahelisi vaidlusi. Koht, kus valitseb rahu, valgus ja õiglus.
Himinbjörg ’taevamäed’: Jumal Heimdalli elupaik ja kindlus, mis asub kohas, kus vikerkaaresild Bifrost jõuab taevasse. Heimdall on Bifrosti valvur.
Idavall ’hiilguse tasandik’: Avar väli, kus jumalad kogunevad enne Asgardi rajamist, ehitavad seal oma templeid ja arutavad olulisi asju. Siin kohtuvad ka jumalad, kes pääsevad Ragnarökist.
Lidskjalf (Hlidskjalf) ’kõrge iste avara vaatega’: Peajumal Odeni võimas troon Asgardis, kust on võimalik näha kõiki maailmasid.
Noatun ’laevahoov’: Vaanide mere-, tuule- ja viljakusjumala Njordi kodu taevas.
Sessrumne ’mahutab palju istekohti’: Jumalanna Freja saal Folkvangi väljal, kuhu saabub pool lahingus langenud sõdalastest. Teine pool läheb Odeni Valhalli.
Sökkvabäck ’uppunud aarde pank’: Jumalanna Saga residents Asgardis, kus tema ja Oden veedavad aega, juues kuldkarikaist ning vahetades tarkusi. See võib olla veealune uppunud paik, kus on portaal teispoolsusesse.
Trudvang (Trudheim)’tugevuse maailm’: Äikesejumal Tori residents Asgardis, kus asub ka tema suur saal Bilskirne.
Trymheim ’kärakodu’: Hiidude elupaik Jotunheimis. Algselt hiiglase Tjatse elupaik, pärast tema surma jäi valdus tütar Skadele.
Utgard ’väline maailm’: Hiiglaste kindlus Jotunheimis. Kaootiline ja metsik paik, mida valitseb kaval ja võimas hiiglane Utgard-Loke.
Valhall (Valaskjalf) ’langenute hall’: Kuldsetest kilpidest katuse ja 540 uksega peajumal Odeni saal Asgardis, kuhu pääsevad lahingus langenud eliitsõdalased (einhärjarid), et valmistuda maailmalõpu lahinguks Ragnarökis.
Vingolf ’sõprade saal’: Jumalannade residents Asgardis, kus nad käivad koos ja peavad pidusid.
Ydalir ’jugapuude orud’: Org või orgude ala Asgardis, kus kasvavad jugapuud. See on jumal Ulli residents, kus ta peab jahti ja suusatab.

Loomad ja linnud

Arvaker ja Allsvinn ’väga kärme’ ja ’varajane’: Kaks kiiret hobust, kes veavad Päikest üle taevavõlvi.
Audhumbla ’ürglehm’: Lakkus jääst välja jumalate esiisa Buri ja toitis Ymirit, kelle kehast loodi maailm.
Fenriulv ’soos elav hunt’: Hiiglaslik hunt, trikitaja Loke ja hiiglase Angerboda poeg. Sümboliseerib kaost, hävingut ja vältimatut saatust. Tapab Ragnarökis Odeni.
Freke ’himur’, raevukas’: Üks Odeni kahest hundist, tema „luuraja“ ja toidu sööja.
Garm ’haukuja, ulguja’: Surnuteriigi Heli väravate verine valvur – koer, kelle ulgumine kuulutab Ragnaröki saabumist. Garm võitleb Ragnarökis Tyriga.
Gere ’ahnus’, ’himur’: Üks Odeni kahest hundist, tema „luuraja“ ja toidu sööja.
Gullinburste ’kuldharjastega’: Frej kuldharjastega maagiline siga, kelle harjased säravad pimeduses. Sümboliseerib tugevust, viljakust, julgust ja küllust.
Gullinkambe ’kuldhari’: Maailmapuu Yggdrasili ladvas istuv kukk, kes äratab einhärjarid Ragnaröki ajal võitlusesse.
Gulltopp ’kuldharjas’: Heimdalli kuldne hobune.
Heidrun ’hele röögatus’: Kits Valhalli katusel, kelle udarast voolab mõdu sõdalastele.
Hildsvin ’sõjasiga’: Freja loom.
Hugin ’mõte, mõistus’: Üks Odeni kahest rongast, kes lendab üle maailma ja kogub talle teavet.
Munin ’mälu’, ’tahe’: Üks Odeni kahest rongast, kes lendab üle maailma ja kogub talle teavet.
Nidhögg: Draakon, kes närib Yggdrasili juurt Hvergelmis, sümboliseerides lagunemist, kaost ja hävingut.
Ratatosk Orav, kes jookseb Yggdrasili otsas ladvast juurteni, kandes solvanguid ja sõnumeid kotka ja draakon Nidhöggi vahel, põhjustades tüli.
Sleipner ’libiseja’, ’kiire’: Odeni kaheksajalgne hobune, sündinud Lokest ja Svadilfarest.
Svadilfare ’raskete reiside tegija’: Tööhobune Asgardi ehitamisel, kelle Loke meelitab töö takistamiseks kõrvale ja sellest sünnib Odeni kaheksajalgne hobune Sleipner.
Särimner ’rasvanärija’: Iga päev taastuv võlusiga, mida serveeritakse Valhallis.
Väderfölne: Kull, kes istub nimetu kotka silmade vahel Yggdrasili ladvas, jälgides üheksat maailma.

Puud ja metsad

Glaser ’särav, helkiv’: Valhalli uste ees asuv puudesalu, kus sõdalased kogunevad enne või pärast oma teekonda Valhalli. Puude lehed on kuldsed või punakaskuldset värvi.
Järnvskog (Järnved)’raudne mets’: Metsik ja sünge paik ida pool, kus elavad hiiglannad ja huntide ema. Tema sünnitab koeri ja hunte, kes toovad maailmale hukatuse Ragnaröki ajal.
Mörkskog/Mörkved ’tume mets’: Erinevaid maailmasid ja rahvaid eraldav piiriala mets. Pime ja ohtlik paik.
Yggdrasil ’Odeni hobune’: Maailmapuu ehk maailma telg, mille oksad ulatuvad taevasse ja juured sügavale maa alla, ühendades nii üheksat maailma. Juured ulatuvad kolme erinevasse allikasse. Puu on koht, kus jumalad kogunevad nõupidamistele. Oden rippus ühel oksal üheksa ööd, et mõista ruunide saladusi.

Kaevud, jõed ja allikad

Elivagari jõed ’tormilained’: 11 jäist ja mürgist jõge, mis voolavad välja Hvergelme allikast.
Gjölli jõgi ’kõmisev jõgi’: Hvergelme allikast alguse saav jõgi, mis voolab elavate maailmast Midgardist surnuteriigi Helheimi väravate poole. Hinged saavad surnute riiki, minnes üle Gjallarbro silla.
Hvergelme (Vergelme) allikas ’keev mullitaja’: Ürgne allikas, kõigi vete alguspunkt, millest voolavad välja üksteist Elivagari jõge. Kastab maailmapuu Yggdrasili juuri.
Mimisbrunn ’Mimeri kaev’: Tarkuse ja teadmiste allikas, mis asub maailmapuu Yggdrasili Jotunheimi poolse juure all. Seda valvab hiiglane Mimer. Oden ohverdas ühe oma silma, et juua kaevust ja saada tohutuid teadmisi.
Slid ’ohtlik’: Maa-alune jõgi Helheimi aladel, mille vesi on täis nuge ja mõõku.
Urdarbrunn ’saatuse kaev’: Kaev, mis asub Asgardis, maailmapuu Yggdrasili juure all, jumalate nõupidamise paiga lähedal. Püha koht, kus nornid kujundavad saatust, kududes eluniite või nikerdades ruune.

Kuristik

Ginnungagap ’põhjatu kuristik’: Kahe vastandliku maailma, Muspelheimi ja Nifelheimi vahel asuv tohutu tühi kuristik – kaos, mis eksisteeris enne maailma loomist. Vastandlike jõudude kohtumispaik, kus saab alguse kogu elu ja universum

Lahinguväli

Vigrid ’lahingulaine’: Suur avar tasandik, kus toimub viimane lahing jumalate ja nende vaenlaste vahel – Ragnarök.

Sillad

Bifrost ’värisev tee’ või ’põlev vikerkaar’: Vikerkaaresild, mis ühendab jumalate maailma Asgardi inimeste maailma Midgardiga. Seda valvab Heimdall.
Gjallarbro ’kõmisev sild’: Särava kullaga kaetud sild, mis viib üle Gjölli jõe, markeerides teekonda elavate maailmast Midgardist surnute riiki Helheimi. Silda valvab hiid Modgunn (Modgud).

Abiks kohanimede uurijale

MUINASPÕHJA USK – REGISTER