Etümoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu, algupärast tähendust ja ajaloolist arengut. See keskendub sellele, millistest osadest sõna koosneb, kuidas selle kuju ja tähendus on ajas muutunud ning millistes keeltes leidub sellele vasteid või eelkäijaid.
KOHANIMEVIHIKUS ei ole kohanimede ja märksõnade etümoloogiate esitamise eesmärgiks sõnade päritolu lõplik määratlemine. Selle asemel püütakse leida keeli, milles esineb sarnase tüvega sõnu, ning selgitada ja võrrelda nende tähendusi. See annab kohanimede uurijale võimaluse valida eri keelte ja ajastute hulgast sobivaim sõnavorm.
Paljude sõnade tüved ja arenguteed jäävad ebaselgeks ning ka näiliselt „läbipaistvate“ sõnade tähendus ei ole kunagi täiesti kindel. Seetõttu kasutatakse saidi sissekannetes sageli väljendeid nagu „võib-olla“, „tõenäoliselt“, „arvatavasti“ jms, mis peegeldavad nii uurija kui ka kasutatud allikate ebakindlust. Ajaloo ja keele uurimine on paratamatult seotud oletuste ja tõlgendustega.
Rahvaetümoloogia
Rahvaetümoloogia on keeleteaduslik nähtus, mille puhul tundmatu või arusaamatuks muutunud sõna või sõnaosa kohandatakse kujult ja tähenduselt tuttavama sõna järgi. See toimub sageli siis, kui algne sõna pärineb võõrkeelest või kui selle tegelik etümoloogia on keelekasutajatele teadmata.
Näiteks tähendab rootsikeelne sõna skepp [šepp] ’laev’, kuid eesti keeles võib sellest rahvaetümoloogia tulemusel kujuneda sõna ’sepp’.
