hagh, haghi, hagi, have
Sõnad hage või hagi on germaani päritolu ning tähistavad mitmesuguseid piirdeid ja piiratud alasid, näiteks tara, piirdeaeda, müüri, muldvalli, hekki või barjääri, aga ka aiaga eraldatud aeda, karjamaad, heinamaad, karjakoplit, maatükki, metsa, parki või püha paika ja altarit.
Need sõnad esinevad paljudes Eesti kohanimedes kas iseseisvalt või liitsõna osana ning võivad olla väga vanad. Algselt lihtsa taraga eraldatud maatükke või karjakopleid võidi hiljem kasutada talukoha või küla maana ning nii kandusid need nimetused edasi laiemalt tuntud kohanimedesse.
Eraldi väärib märkimist, et muinasajal olid sageli ka pühapaigad ning kohtu- ja koosolekute pidamise kohad aiaga piiratud. Nõu- ja kohtupidamise paiku peeti puutumatuks ja pühaks samavõrd kui jumalustele pühendatud alasid.
Piirdeks võisid olla paju- või sarapuuokstest punutud tarad, lattidest aiad, hõredalt paigutatud kivid või puidust postid. Samuti rajati mahukaid muldvalle ja kividest laotud piirdeid. Koosolekukoha tähistamiseks võis piisata ka lihtsatest maasse torgatud keppidest, mida ühendas piirdeks nöör.
Algne tähendus muutus
Arvatakse, et vanarootsi sõna hagh (7) ’aiaga piiratud ala’ arenes aja jooksul mõisteteks haga (21) ’paigaldama, korraldama’ ja hagr (22) ’asukoht, olud, tingimused, suhted’, mida võiks tõlgendada mingit laadi ühiskondliku või kogukondliku ametina – näiteks kohtuna.
Võimalik, et sama päritolu on ka eesti keeles kohtuga seotud mõisted hagema või hagi.
Haga teine seos kohanimedega ilmneb märksõnast hagar (23), mis tähendab ’sobilik isik mingisse ametisse või teenistusse’. Selleks võis olla näiteks külavanem (hövding), kohtunik (domare, lagman) või preester (godi, gudi).
Etümoloogia
(1) Indoeuroopa *kagh ’aed, kast’;
(2) vanaindia kaksa ’ümbritsev müür, müüriga piiratud ala’;
(3) germaani *xaga-n, *xaga-z, *xagēn, *xagja-z, *xagana-z ’aed, aedik, koppel, karjamaa’;
(4) vanapõhja hagi ’tara, karjakoppel, aiaga piiratud maatükk’;
(5) vanapõhja hegna ’tarastama; karistama, nuhtlema; sulgema, kaitsma’;
(6) vanaislandi hagi ’karjatamiskoht’;
(7) vanarootsi hagh ’aedik, aiaga piiratud ala’;
(8) norra hage ’aed, tara; aas, nurm’;
(9) rootsi hage ’tarastatud heinamaa’;
(10) taani har ’aed, park’;
(11) taani have ’tarastatud maa-ala, õuemaa’;
(12) vanainglise häg ’aed, aedik, piirdega eraldatud ala’;
(13) keskalamsaksa hack ’hekk, suletud ala, piirdega eraldatud mets’;
(14) vanaülemsaksa hag, hac ’aedik, tara, piirdeaed, muldvall, kaitsevall, linn’ (8.saj.);
(15) vanaülemsaksa hagan ’salu, metsatukk, hiis’;
(16) saksa hag ’hekk; tarastatud ala; mets;
(17) soome haka ’koppel’;
(18) lapi hagan ’tara, aed’;
(19) ladina caulae ’aedik, tarandik’; *caholae ’templi või altari ümber olev aedik’;
(20) ladina cavea ’puur, piirdeaed, sissepiiratud ala, altarit või kohtupinki ümbritsev barjäär’;
(21) vanapõhja haga ’paigaldama, korraldama’;
(22) vanapõhja hagr ’asukoht; olukord; tingimused, võimalused; suhted’;
(23) vanapõhja hagar ’sobilik, kohane, kasulik’;
Tuletised
(24) vanainglise hagu-rūn ’maagia’;
(25) vanaülemsaksa haga-zussa ’nõid’.
Allikad: de Vries haga, hagi, hagr, hegna; Pokorny kagh-; Ihre hagan.
Võimalikke kohanimesid
Aavere, Anija vald (1241 Hauaueeræ, 1330 Havere, 1339 Haueuere, 1380 Hauire, 1398 Havyr, 1444 Havier, Haver, 1540 Auer, 1586 Haber, 1712 Hawra, 1726 Hawer, 1798 Awerre (Allikas: LCD, lk 350); KNR.
Agusalu, Alutaguse vald (1583 Augusal, 1620 Hagusallby, 1726 Haggusall, 1782 Haggusu); KNR.
Hagudi, Rapla vald (sks Haggud, 1447 Hakude, 1725 Haggutt); KNR.
Haiba, Saue vald (1241 Howympæ, 1325 Haukimpe, 1337 Hawenpe, 1341 Havempe, 1373 Höwepe, 1381 Hauwenpe, 1390 Houwenpe, 1432 Howenpe, 1500 Havepe, 1563 Haiba, 1565 Houempe, 1565 Aiba, 1637 Hayba, 1732 Haiba, 1789 Aiwa (Allikas: LCD, lk 374); KNR.
Märge:
Kohanimede varasemate nimekujude põhjal (eriti Haiba ja Aavere) võiks arvata, et eestikeelsed sõnad õu ja hoov võivad olla seotud taanikeelse sõnaga have ’tarastatud maa-ala, õuemaa’ (11). Seos on siiski esitatud hüpoteesina.
