Germaani päritolu sõnad hage ja hagi tähistavad algselt piirdega eraldatud ala. Selliseks võis olla tara, hekk, aedik, müür või muldvall, samuti aiaga piiratud karjamaa, heinamaa, õuemaa, mets, park või püha paik.
Need sõnad esinevad paljudes Eesti kohanimedes kas iseseisvalt või liitsõna osana ning võivad olla väga vanad. Algselt lihtsa taraga eraldatud maatükid või karjakoplid võeti hiljem kasutusele talukoha või küla maana. Hiljem võisid sellised tarastatud alad kujuneda talukohtadeks või küladeks ning nende nimetused kandusid edasi kohanimedesse.
Eraldi väärib märkimist, et muinasajal olid sageli ka pühapaigad ning kohtu- ja koosolekute pidamise kohad aiaga piiratud. Nõu- ja kohtupidamise paiku peeti puutumatuks ja pühaks samavõrd kui jumalustele pühendatud alasid.
Piirdeks võis olla vitstest punutud tara, lattidest aed, kivirida, puidust postid või muldvall. Mõnel juhul piisas ka sümboolsest piirist, näiteks nööriga ühendatud vaiadest.
Tähenduse laienemine
Arvatakse, et vanarootsi sõna hagh (7) ’aiaga piiratud ala’ arenes aja jooksul mõisteteks haga (21) ’paigaldama, korraldama’ ja hagr (22) ’asukoht, olud, tingimused, suhted’, mida võiks tõlgendada mingit laadi ühiskondliku või kogukondliku ametina – näiteks kohtuna.
Võimalik, et sama päritolu on ka eesti keeles kohtuga seotud mõisted hagema või hagi.
Haga teine seos kohanimedega ilmneb märksõnast hagar (23), mis tähendab ’sobilik isik mingisse ametisse või teenistusse’. Kui selline tõlgendus peab paika, võis see tähistada inimest, kes täitis kogukonnas mõnd olulist ülesannet, näiteks külavanemat, kohtunikku või preestrit.
Etümoloogia
(1) Indoeuroopa *kagh ’aed, kast’;
(2) vanaindia kaksa ’ümbritsev müür, müüriga piiratud ala’;
(3) germaani *xaga-n, *xaga-z, *xagēn, *xagja-z, *xagana-z ’aed, aedik, koppel, karjamaa’;
(4) vanapõhja hagi ’tara, karjakoppel, aiaga piiratud maatükk’;
(5) vanapõhja hegna ’tarastama; karistama, nuhtlema; sulgema, kaitsma’;
(6) vanaislandi hagi ’karjatamiskoht’;
(7) vanarootsi hagh ’aedik, aiaga piiratud ala’;
(8) norra hage ’aed, tara; aas, nurm’;
(9) rootsi hage ’tarastatud heinamaa’;
(10) taani har ’aed, park’;
(11) taani have ’tarastatud maa-ala, õuemaa’;
(12) vanainglise häg ’aed, aedik, piirdega eraldatud ala’;
(13) keskalamsaksa hack ’hekk, suletud ala, piirdega eraldatud mets’;
(14) vanaülemsaksa hag, hac ’aedik, tara, piirdeaed, muldvall, kaitsevall, linn’ (8.saj.);
(15) vanaülemsaksa hagan ’salu, metsatukk, hiis’;
(16) saksa hag ’hekk; tarastatud ala; mets;
(17) soome haka ’koppel’;
(18) lapi hagan ’tara, aed’;
(19) ladina caulae ’aedik, tarandik’; *caholae ’templi või altari ümber olev aedik’;
(20) ladina cavea ’puur, piirdeaed, sissepiiratud ala, altarit või kohtupinki ümbritsev barjäär’;
(21) vanapõhja haga ’paigaldama, korraldama’;
(22) vanapõhja hagr ’asukoht; olukord; tingimused, võimalused; suhted’;
(23) vanapõhja hagar ’sobilik, kohane, kasulik’;
Tuletised, mis näitavad, et sama sõnatüvi on olnud seotud ka maagia ja rituaalse tegevusega:
(24) vanainglise hagu-rūn ’maagia’;
(25) vanaülemsaksa haga-zussa ’nõid’.
Allikad: de Vries haga, hagi, hagr, hegna; Pokorny kagh-; Ihre hagan.
Kokkuvõte
hage– ja hagi– tüvelised kohanimed võivad tähistada väga erinevaid piirdega seotud kohti – alates karjakoplitest ja õuemaadest kuni kultuspaikade, kohtupidamiskohtade ja hilisemate talude või küladeni. Nende tegelik tähendus sõltub iga kohanime vanusest, nimeehitusest ja ajaloolisest taustast.
