Eestis on palju kohanimesid, mille tagaliide on või on olnud pe, pä, pa, pæ,be, ba, pea, pee, pää, päh, peh, pan jms.
Kohanimeraamatu andmeil pärinevad nimede tagaliited -pe, -pä, –pa, –be sõnast pea, mis tähendab ’ots, tipp’ (tüüpiline rannaäärsetele kihelkondadele) või ka positiivset pinnavormi märkivast maastikuosast. Samuti on arvatud, et osa selliste lõppudega kohanimesid on tekkinud isikunimedest, st viitavad mingil viisil inimesele. KNR
Tegelikult oli nimeosade variante tunduvalt rohkem, kuid 1977. aasta külanimede korrastamise käigus jäid tagaliidetena kasutusele Põhja-Eestis -pea, saartel -pe ja -be ning Lõuna-Eestis -pää.
Nende tagaliidete tähendusi on püüdnud seletada mitmed keeleteadlased, kuid põhjalikuma uurimuse tegi 1950. aastatel L. Kettunen (Kettunen, L. (1955), lk 1-7, 158-159, 164-166). Ta uuris järelliiteid -ba, -bä, -pa, -pä, -be, -pe, -pää ning selgitas kohanimede tähendusi peamiselt mõistete pea, ots, mäetipp, lõpp ja ots abil.
Kettuneni uurimus käsitleb esmajoones kohanimede tagaliiteid, kuid püüab konkreetsete näidete ja nimede eesliite abil seletada kogu kohanime tähendust. Kahjuks põhinevad Kettuneni seletused valdavalt rahvaetümoloogial, mida ei peaks tänapäeval allikmaterjalina enam kasutama.
Näiteks oletab ta, et kohanime Tammispää eesliide tähistab ‘tamme’ ning tagaliide pärineb sõnast pea, mis kokku väljendavat nime kandva isiku iseloomu, nii et kohanimi tähendaks ‘tamme pea’, ‘kõva pea’ või ‘lollpea’ (lk 3, 164).
Kui talu või küla asub neeme tipus või mäe otsas, võib see olla nimeosale loogiline seletus. Isikunimede puhul ei ole aga võimalik inimeste iseloomu tagantjärele kindlaks teha ning seetõttu ei ole sellised seletused tõsiseltvõetavad. Seepärast tuleb otsida muid kriteeriume, mis oleksid loogilisemad ja seletaksid kohanimede tähendusi adekvaatsemalt.
Oluline on mõista, et osa nende lõppudega kohanimesid võis tekkida juba muinasajal, teised aga märksa hiljem. Seetõttu ei ole mõistlik otsida üht seletust, mis sobiks kõigile -pea, -pe, -be või -pää lõpulistele kohanimedele läbi aegade. Pealegi on nimeosad kujult väga erinevad ning võivadki kanda erinevat sisu. Enne tuleks määrata koha ja selle nime tekkimise ligikaudne aeg ning alles seejärel otsida seoseid vastavale ajastule omaste mõistetega. Uurida tuleb samaaegselt nii kohanime ees- kui ka tagaliite tähendust.
Nimeosade -pe, -pä, -pa, -be, –pea, -pää võimalikke tähendusi
A: Paganlik kultuspaik
Kohanimede tagaliited -be ja -bä võivad tähistada muistseid paganlikke pühapaiku, kultus- või ohverduskohti. Skandinaavlastel olid sellised paigad sageli taraga ümbritsetud. Nime eesliide võis viidata konkreetsele jumalusele või millelegi muule, mis eristas seda kohta teistest.
Etümoloogia A
(1) Vanapõhja beiða ’nõudma, anuma, paluma, soovima, välja kutsuma’;
(2) vanaülemsaksa beta ’palve’;
(3) vanapõhja bher ’punuma, kuduma’ > ’vitstest punutud aed, serv, piire’;
Allikad: de Vries beiða, berja;
B: Põldu hariv ja loomi kasvatav majapidamine
Nimeosad võivad pärineda germaani sõnadest pā-, pə- ’toitma, karjatama, kasvatama’ ning tähendada ’majapidamist, kus hariti põldu ja peeti loomi’.
Etümoloogia B
(4) indogermaani pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’;
(5) vanaindia ра́саti ’keetma, küpsetama’;
(6) vanaindia pakvá ’keedetud, valminud’;
(7) vanaislandi føða ’toitma’;
(8) gooti fōdjan ’söömine’;
(9) vanaülemsaksa fuatar ’toit, eine’;
(10) vanainglise fēdan ’toitma’;
(11) vanasaksi fōdian ’sööt’;
(12) ladina pānis ’leib’;
(13) ladina pābulum ’toit’;
(14) vanakirikuslaavi *pekǫ, *pešti ’küpsetama’;
(15) slaavi реkú ’ahi, küpsetusahi’;
Allikas: Pokorny pā- : pə-; pā-t- : pə-t.
C: Kauplemiskoht
Indogermaani sõna pek̂- otsene tähendus on ‘villa kitkuma’. Sellest arenes mõiste ‘karusnahk koos villaga’ millel oli raha tähendus. Sõna tähistas ka ‘villalooma’, ‘pügatud lammast’ (peku), seejärel ‘väikekarilooma’ ja lõpuks ‘veiseid’ üldiselt. Tegemist on iidse kariloomade nimetusega, millest kujunes teisejärguliselt mõiste vara ja rikkus, kuna varandus koosnes varem peamiselt kariloomadest. Võimalik tähendus on seega ‘majapidamine, kus kasvatati kariloomi’, või laiemalt ‘kauplemiskoht’.
Etümoloogia C
(16) indogermaani *pek̂ ’villa kitkuma’;
(17) indogermaani pō(i), (pǝi ?), pī ’karjatama, loomi valvama ja kaitsma’;
(18) vanaindia páśu ’kariloomad’;
(19) vanapreisi pecku ’kariloomad’;
(20) leedu pékus ’kariloomad’;
(21) ladina pĕcus ’kari, koduloomad’;
(22) ladina pĕcūnia ’varandus; raha’;
(23) ladina pāstus ’loomade karjatamine, söötmine’;
Allikas: Pokorny pek̂-2;
D: Majapidamine
Germaani keeltes on mõistete ‘majapidamine, omand, vara, kariloomad’ tähistamiseks kasutusel teine sõnatüvi, mis sarnaneb rohkem vaadeldavatele nimekujudele. Teatavasti puudus eesti keeles häälik f, mis nimede mugandamisel asendus sageli p või v-ga.
Etümoloogia D
(24) vanapõhja fǣr ’lambad’;
(25) vanataani fæ ’omand, varandus, maaomand, kari, koduloomad’;
(26) vanarootsi fä ’kariloomad, talu, varandus, raha, maaomand’;
(27) islandi fé ’omand, varandus, maaomand, koduloomad, raha’;
(28) gooti faíhu ’kariloomad, varandus, raha, maaomand’;
(29) saksa vieh ’kariloomad’;
(30) vanaülemsaksa fihu ‘tasu, teenistus’; ’kariloomad’;
(31) vanainglise feoh ’tasu, teenistus’;
(32) inglise fee ’tasu, teenistus’.
Allikad: Falk fæ; Pokorny pek̂-2; pā-, pə-; de Vries fé; ΛΓΩпеку.
Kokkuvõte
Paljud vaadeldavate järelliidetega kohanimed esinevad 1241. aasta (1219–1220) Taani Hindamisraamatu (LCD) Eesti nimekirjas ning pärinevad seega ristiusueelsest ajast. Nende nimede algseid tähendusi võiks otsida eeskätt kultusega seotud teemade hulgast. Eraldi rühma moodustavad kauplemisega seotud kohad, ülejäänud kohanimed võivad aga tähistada mingit liiki majapidamist, elukohta või lihtsalt ‘küla’. Vt ka märksõnu bo ‘elamine, olemine’, by ‘küla’ ja berg ‘mägi’.
Seega võivad pe, pä, pea, pää ja teised sarnased järelliited sisaldada järgmisi mõisteid:
- taraga piiratud paganlik kultuspaik,
- tarastatud talukoht,
- majapidamine, kus hariti põldu ja/või kasvatati loomi,
- mingi muu tegevusega seotud majapidamine (nt märgutulevaht),
- kauplemiskoht,
- hooned, hoonestatud ala või küla,
- kõrgem koht maastikul.
Eespool toodud kohanime Tammispää puhul oleks loogilisem seletus ’Tamme talu’ või ’Tamme küla’.
