Vanarootsi sõna böte tähistas märgutule jaoks ette valmistatud puu- või heinahunnikut. Sellised märgutuled paiknesid tavaliselt saarestike kõrgematel kaljunukkidel, väikesaartel ning muudel hästi nähtavatel kohtadel.
Sõna ei tähistanud meremärki ega majakat, vaid üksnes valmis seatud märgutule konstruktsiooni, mis süüdati vaenlase saabumisel. Selliseid märgutulede kohti rajati arvukalt nii saartele, rannikule kui ka sisemaale. Saarestiku vahti nimetati böta warþer või bötis warþer.
Märgutuled kuulusid Skandinaavias kasutusel olnud sõjalise ühisväekohustuse ledung koosseisu ning olid osa rannavalve süsteemist. Kohanimede põhjal võib oletada, et samalaadne märgutulede süsteem oli kasutusel ka Eesti alal.
Märgutulede kohta loe lähemalt artiklist Märgutuledega seotud kohanimed.
Etümoloogia
Vanapõhja bøta, vanarootsi böte, taani bøde, gooti bōtjan, vanasaksi botian, vanaülemsaksa buozen ’hunnikusse kuhjatud puit’.
Allikad: Stahre, N-G (1986) lk 294-308; Flink, G. (1995); KLN 2:517 böte.
Eesti kohanimedes on selle sõna kuju aja jooksul oluliselt muutunud ning otsene seos algvormiga ei ole enamasti äratuntav. Seetõttu tuleb toetuda vanimatele kirjapanekutele ning nime teistele osadele.
Näide: kohanimi Põdrangu
Näiteks võib kohanime Põdrangu (1536 Poddernysse) esiosa tulla sõnast böte ja lõpuosa -nysse pärineda sõnast nýsa ‘uurima, piiluma’ või rootsi sõnast nisse, mis tähistab meessoost abilist või töötegijat.
Vt ka kohanime Nuustaku.
Märgutuli oli vaid üks võimalik böte kasutusviis. Kohanimedes võib sama sõna viidata nii märgutule kohale kui ka varasemale rituaalse tule kasutamise paigale.
Võimalikke kohanimesid
Järgnevad kohanimed on esitatud uurimisnäidetena. Nende varasemates kirjapanekutes leidub böte või sellega võrreldavaid nimeosi.
Tegemist on esmaste hinnangutega, mida tuleb alles hakata lähemalt uurima. Kohanime tähenduse mõistmiseks on vajalik sõna kõikide osade selgitamine.
Nimed on valitud Eesti kohanimeraamatust.
Pedassaar, Kuusalu vald (1693 Pöddar Sahr, 1871 Peddasaar); KNR
Pedassaare, Haljala vald (1464 Betegensar, 1469 Pettenyenzar, 1699 Peddasahre, 1796 peddasaar, 1913 Peddasaar); KNR
Pootsi, Pärnu maakond (1534 Poytze, 1543 Potze, 1638 Pohdiss); KNR
Põdra, Rõuge vald (1684 Pöddra Lennard, 1765 Dorf Pöddra); KNR
Põdrangu, Tapa vald (1536 Poddernysse, 1540 Podernas, 1583 Pöddernis, 1732 Pödrango); KNR
Põdri, Vinni vald (1712 Pöddrashe Dörff, 1726 Pödders, 1782 Pödri); KNR
Põdruse, Haljala vald (1241 Podrijs, 1402 Poders, 1406 Pedderas, 1452 Poderis, 1466, 1500 Podderes, 1506 Pödders, 1520 Pedderes, 1521, 1586 Podders, 1583 Poddre, 1628 Pödders, 1637 Bochderst, 1689 Pödderiss, 1765 Pöddrus (Allikas: LCD, lk 552); KNR
