Sõnatüvi dal või tal kuulub vanasse indoeuroopa ja germaani sõnavarasse ning selle põhitähendus seostub maapinna süvendi, õõnsuse ja madalama kohaga.
Tähendusväli on vanades keeltes laiem kui tänapäevane kitsas arusaam orust. Sellesse kuuluvad org, lohk, süvend, nõgu, madalik, mäelõhe ja kuristik, samuti inimese rajatud süvendid, näiteks kraav ja renn. Sama sõnapere määrsõnad võivad väljendada liikumist või paiknemist alla, allpool või madalamal.
Kohanimedes võivad sõnaosad dal või tal seega tähistada paika, mis paikneb ümbritsevast maastikust madalamal: orus, nõos, mägede või kõrgendike vahel või mõnes muus looduslikus süvendis.
Germaani keeltes esineb tüvi nii d- kui ka t- algulisena, võrdle vanapõhja dalr, gooti dal, vanasaksi dal ning vanaülemsaksa tal. Seetõttu tuleb kohanimede analüüsimisel arvestada võimalusega, et samasse sõnaperre kuuluvad nii dal- kui ka tal- kujulised nimeosad.
Etümoloogia
(1) Indogermaani dhel, dholo ’süvend, õõnes, õõnsus’;
(2) kõmri dol ’org’;
(3) vanapõhja dalr ’org’;
(4) vanapõhja dǣla ’renn’; dǣld ’väike org’;
(5) gooti dals, dal ’org, auk, süvend, madalik, koobas’;
(6) gooti dalaþ ’allapoole, allamäge’; dalaþa ’all’;
(7) vanasaksi dal ’org’;
(8) vanainglise dæl ’org’;
(9) vanaülemsaksa tal ’org’;
(10) vanaülemsaksa dola ’renn, kraav’;
(11) keskalamsaksa dale ’alla, madal, alam’;
(12) vanainglise dell ’mäekuru, kuristik’;
(13) keskülemsaksa telle ’mäelõhe, kuristik’;
(14) vanaülemsaksa tal, (8.saj), tuolla ’väike org, süvend’;
(15) keskhollandi doel ’kraav’;
(16) keskülemsaksa tol(e) ’äravoolukraav’;
(17) vanakirikuslaavi dolъ ’auk, avaus, süvend, org’; dolu ’allapoole’; dolě ’all’.
Allikad: Pokorny dhel-1, dholo-; SAOB dal.