Purtse on ajalooline kohanimi Ida-Virumaal Lüganuse vallas, mis tähistab mitut omavahel seotud objekti: Purtse jõge, sadamat, küla, mõisa ja kindluselamut ning mitut jõe ääres paiknevat ajaloolist linnuse- ja asulakohta.
Piirkond on olnud oluline juba muinasajal, sest Purtse jõe suue Soome lahe ääres kujutas endast looduslikku sadamat. Suudmeosa (viimased kilomeetrid Soome laheni) oli muinasajal kindlasti kasutatav väiksemate paatide või viikingilaevade sissesõiduks ning siin võis asuda tähtis kaubasadam ja peatuspaik. Sellega võiks seostada ka Taramäe linnust.
Kuna Purtse jõgi on kärestikurikas, ei olnud see tõenäoliselt ka muinasajal ega varasel keskajal (sh 13. sajandi alguses) täies pikkuses suuremate laevade jaoks sõidetav. Samas paiknevad ülesvoolu mitmed muistised (asulakoht, kultuskivid, linnus nimega Tarakallas), mis lubavad oletada, et mingi laevaliiklus ikkagi toimus.
Purtse küla on dokumenteeritud juba 13. sajandi alguses, kui seda mainitakse Taani hindamisraamatus (1241) Purduse nime all.
Purtse mõisat (ka Purtse kindluselamut või Purtse vasallilinnust) mainitakse esmakordselt 1421. aastal.
1497. aastal tunti kohta nimega Ysse. Ajaloolistel kaartidel esineb see nimi veel 20.sajandi algusel kujul Isenhof, Isenhaff või Issen. Purtse ala kuulus ajaloolise Askälä (Askælæ, Askele) muinaskihelkonna koosseisu.
Ajaloolised nimekujud
P. Johansen on esitanud järgmised nimekujud (LCD, lk 555):
1241 Purdus, Purdis
1277 Purdis
1287 Pordus
1372 Purdes
1416 Půrtzs
1421 Purdes
1444 Пуръдозна
1472 Purdes
1483 Purdes
1506 Portz
1508 Purtz
1518 Purtz
1533 Purtz
1621 Purtz
1642 Purtis
1732 Purtsi
1765 Purtz
Etümoloogia
Nimi Purtse ei tähista ainult ühte objekti, vaid tervet ajaloolist piirkonda. Tegemist oli olulise sadama ja keskusega juba muinasajal ning selle tähtsus jätkus ka keskajal. Nimi Purtse võis olla kasutusele võetud meresõitjate ja kaupmeeste poolt.
Nime võimaliku päritolu selgitamisel võiks arvesse võtta järgmisi sõnu.
Etümoloogia A
(1) vanaindia pūŕ ‘loss (muldkeha)’, ‘linn (linnus)’;
(2) islandi port ‘talu’, ‘linn’, ‘kindlustatud loss’;
(3) vanapõhja porti ‘kindlus’, ‘kindlustatud loss sadama juures’;
(4) ladina portus ‘sadam’, ‘jõesuu’, ‘pelgupaik’, ‘kaitse’;
Etümoloogia B
(5) ladina porta ‘läbisõidukoht’, ‘sissepääs’, ‘ava’, ‘juurdepääs’;
(6) vanapõhja port ‘värav’, ‘uks’;
(7) rootsi port [purt] ‘värav’, ‘sissepääs’;
(8) taani port [por’d] ‘värav’;
Etümoloogia C
(9) vanapõhja us, is, ys, os ’jõesuue’;
(10) rootsi, norra íss ‘jää’; ísa ‘jäätuma’;
(11) ülemsaksa haff ’sadam, meri’;
(12) vanaülemsaksa hof ’valdus, talu, mõis’.
Allikad: de Vries port 1–2; ísa, íss, haf, hof; Egilsson porti; Pokorny pel-1, pelə-, plē-; Envall, P. (1972, lk 32).
Võimalik tähendus
Etümoloogias A toodud sõnad võivad viidata muinasaegsele linnusele (Taramägi) ja sellega seotud sadamakohale ning hilisemale, 15. sajandil rajatud kindluselamule. Seega võiks kohanime Purtse varasema nime tähendus olla ’linnus ja sadam’, ’talukoht’, ’asundus’ või ’kindlus’.
Etümoloogia B põhjal võisid nimekujud Purdus, Purdis ja Pordus tekkida rootsikeelsetest sõnaosadest port (6) – (8) ’värav, sissepääs’ ja us, is (9) ’jõesuue’ ning tähistada talu või asundust, mis asus kohas, kus madal ja lai suudmeala läks üle kitsama sängiga jõeks.
Etümoloogia C: Alates 16.sajandist on dokumentides kohanimena valdavalt kirjutatud Purtz, kuid vanadel kaartidel on Purtse küla või mõisa kohale märgitud Isenhof, Isenhaff või Issen. See sõltub ilmselt dokumentide ja kaartide koostamise eesmärgist. Dokumendid sisaldasid kohaga seotud ametlikku teavet, samas kui maakaardid ja eriti merekaardid olid praktilised tööriistad, mis andsid muu hulgas infot ka looduslike tingimuste kohta.
Purtse jõe suuet võidi kasutada jää- või talvesadamana (11), kus laevad jäeti teadlikult kevadet ootama. Sellest võis tuleneda suudmes asuva talu nimi Isenhof (’jäätalu’) (10), (12). Tõenäolisem on siiski, et Isenhof tähendab ’jõesuudmes olevat talu’ (9), ning Issen ’jõesuuet’ (9).
19.sajandi keskpaigast sai sellest Alt-Isenhof (Vana-Isenhof), kui tegevus viidi üle lõuna pool asuvasse Püssi külla, millele lisandus nimetus Neu-Isenhof (Uus-Isenhof).
Vt Purtse kohta Kohanimeraamatus.
Eestimaa kubermangu topograafiline atlas, 1805 (Purtse, Lüganuse)
Teisi sarnaseid kohanimesid
Purtsa, Saaremaa vald (1570 Purts, 1627 Purtz, 1811 Burtz); KNR
Purtsi, Elva vald (1628 Purtze Asa Wessky, 1782 Purz); KNR
Nii Purtsa kui ka Purtsi küla asuvad sarnaselt Purtsega muinasaegse linnuse lähedal või on olnud sellega seotud: vastavalt maalinn „Linnus“ ja linnus „Vooremägi“. Mõlema koha puhul on aimatav ka Purtsega sarnane looduslik olukord, kus asunduse ees võis muinasajal laiuda avar veeväli, mille kaudu pääses näiteks oletatava kauplemis- või peatuskohani. Purtsi puhul on ka pääs jõge mööda sisemaale.
