Eddad on kaks keskajal Islandil kirja pandud vanapõhjakeelset teostekogumit, mis kuuluvad tähtsaimate kirjalike allikate hulka Skandinaavia mütoloogia ja vanapõhja luule tundmaõppimisel. Tavaliselt eristatakse Vanemat Eddat ehk Luule-Eddat ja Nooremat Eddat ehk Snorre Eddat.
Vanem Edda ehk Luule-Edda
Vanem Edda (Poetic Edda) on anonüümsete vanapõhjakeelsete luuletuste kogum. Selle laulud käsitlevad jumalaid, müütilisi sündmusi ja kangelasi. Neis esinevad teiste seas Oden, Thor, Loki, Freja ja paljud teised Skandinaavia mütoloogia tegelased.
Luuletuste täpne tekkeaeg ja autorid ei ole teada. Paljud neist põhinevad kirjalikust ülesmärkimisest vanemal luule- ja jutustamistraditsioonil ning võivad sisaldada viikingiajast või veel varasemast ajast pärinevat ainest. Säilinud põhikäsikiri Codex Regius pärineb 13. sajandi teisest poolest.
Vanema Edda tähtsate mütoloogiliste laulude hulka kuuluvad näiteks Völuspá („Nägijatari kuulutus”), Hávamál („Kõrge kõne”) ja Þrymskviða („Thrymi laul”).
Noorem Edda ehk Snorre Edda
Noorem Edda ehk Snorre Edda koostati 13. sajandi esimesel poolel ning seda seostatakse Islandi õpetlase, poeedi ja poliitiku Snorre Sturlassoniga (1179–1241).
Teos oli eelkõige vanapõhja luulekunsti käsiraamat. Skaldiluule mõistmiseks oli vaja tunda müüte, jumalusi ja mütoloogilisi vihjeid, millel põhinesid luulekeel, kenningid ja heiti’d. Seetõttu jutustab Snorre ulatuslikult ka jumalatest, maailma tekkest, mütoloogilistest sündmustest ja Ragnarökist.
Snorre Edda põhiosad on Gylfaginning, Skáldskaparmál ja Háttatal.
Eddad Skandinaavia mütoloogia allikana
Eddad on tänapäeval Skandinaavia ehk muinaspõhja mütoloogia uurimise põhiallikaid. Suur osa sellest, mida teatakse Odenist, Thorist, Lokist, maailmapuust Yggdrasilist, Ragnarökist ja teistest mütoloogilistest tegelastest ning sündmustest, pärineb just Eddadest.
Neid tekste tuleb siiski kasutada allikakriitiliselt. Eddad ei ole viikingiajal koostatud „paganliku usu käsiraamatud”. Säilinud tekstid pandi kirja keskaegsel kristlikul Islandil ning eriti Snorre Edda kujutab endast varasema pärimuse teadlikku kirjanduslikku korrastamist ja seletamist.
Seetõttu ei saa iga Eddades esitatud jutustust automaatselt pidada viikingiaegse usundi otseseks kirjelduseks. Eddad säilitavad väga olulist vanemat pärimust, kuid selle vanuse, algse kuju ja tähenduse hindamisel võrreldakse neid teiste kirjalike allikate, skaldiluule, arheoloogiliste leidude, ruunikirjade ja kohanimedega.