Skandinaavia mütoloogia hõlmab eelkõige islandlaste, norralaste, taanlaste ja rootslaste kristluse-eelseid müüte ja pärimusi jumalatest, üleloomulikest olenditest, kangelastest ning maailma tekkimisest, korraldusest ja hävingust.
Mütoloogia oli tihedalt seotud muinaspõhja usundiga, kuid mütoloogia ja usund ei ole samatähenduslikud mõisted. Mütoloogia koosneb jumalate, olendite, paikade ja sündmustega seotud jutustustest ja pärimustest. Usund hõlmab lisaks uskumusi, kultust, rituaale, ohverdamist ja pühapaiku.
Skandinaavia muinasusundit käsitletakse KOHANIMEVIHIKUS eraldi artiklis Skandinaavia muinasusk.
Mütoloogiline maailm
Skandinaavia mütoloogias moodustavad jumalad, inimesed ja teised olendid ühe suurema maailmakorra. Jumalad ei ole kõikvõimsad ega väljaspool maailma toimivaid seaduspärasusi. Ka nemad peavad arvestama saatusega ning võivad hukkuda.
Müütides kohtuvad ja põrkuvad sageli maailma korda säilitavad ning seda ohustavad jõud. Maailmakord ei ole seetõttu midagi iseenesest püsivat, vaid seda tuleb pidevalt kaitsta ja taastada.
Mütoloogilistes jutustustes esineb mitmesuguseid maailmu ja paiku, mis on seotud jumalate, inimeste, hiidude, surnute ja teiste olenditega. Neid ühendab maailmapuu Yggdrasil, millel on Skandinaavia mütoloogilises maailmapildis keskne koht.
Jumalad
Skandinaavia mütoloogias esineb suur hulk jumalaid ja jumalannasid, kelle omadused, tegevusvaldkonnad ja omavahelised suhted ilmnevad erinevates müütides.
Tuntumate hulka kuuluvad Oden (Óðinn), Thor (Þórr), Frej (Freyr) ja Freja (Freyja), kuid mütoloogilistes allikates esineb palju teisigi jumalusi.
Jumalatel võivad olla erinevad nimed, lisanimed ehk heitid, atribuudid, loomad ja esemed. Need on KOHANIMEVIHIKU seisukohalt olulised, sest jumalusele ei pruugita vanas tekstis või nimes alati viidata tema kõige tuntuma nimega.
Eriti palju heitinimesid on Odenil. Nende tundmine võib aidata märgata nimekujusid, mille võimalik mütoloogiline taust ei ole tänapäevases vormis enam ilmne.
Teised mütoloogilised olendid
Jumalate kõrval kuuluvad Skandinaavia mütoloogiasse hiiud, kääbused, valküürid, nornid ja paljud teised olendid.
Nende piirid ja rollid ei ole alati ühesed. Müütides võivad jumalad ja hiiud olla vastased, kuid nende vahel esineb ka sugulus-, abielu- ja muid suhteid. Mütoloogiline maailm ei jagune seetõttu lihtsalt jumalateks kui headeks ja nende vastasteks kui kurjadeks.
Olenditel, nagu ka jumalatel, võivad olla kindlad nimed, omadused, asupaigad ja nendega seotud esemed või loodusnähtused.
Mütoloogilised paigad ja esemed
Skandinaavia mütoloogias on olulised mitte ainult tegelased, vaid ka paigad ja esemed.
Mütoloogilised paigad moodustavad osa maailma ülesehitusest. Jumalate ja teiste olenditega seostatakse kindlaid asupaiku ning müütides toimuvad sündmused sageli nimetatud kohtades.
Samuti on jumalustega seotud erilisi esemeid. Tuntuimate hulka kuuluvad näiteks Thori vasar Mjölnir ja Odeni oda Gungnir. Selline ese ei ole loos lihtsalt tööriist või relv, vaid võib olla jumaluse üks tunnuseid, mille kaudu teda ära tuntakse ja iseloomustatakse.
Kohanimeuurimisel võivad seetõttu olla olulised mitte ainult jumalate nimed, vaid ka nende lisanimed, atribuudid, esemed ja nendega seotud mõisted.
Ragnarök – vana maailmakorra lõpp
Skandinaavia mütoloogia üks keskseid sündmusi on Ragnarök – jumalate hukk ja senise maailmakorra häving. Mitmed tähtsamad jumalad hukkuvad ning vana maailmakord variseb kokku.
Ragnarök ei tähenda siiski kõige olemasoleva lõplikku kadumist. Hävingule järgneb maailma uuenemine ja uus elujärk. Seetõttu kuuluvad maailma tekkimine, püsimine, häving ja uuenemine samasse mütoloogilisse tervikusse.
Kust me Skandinaavia mütoloogiat tunneme?
Skandinaavia mütoloogia ei ole säilinud ühe tervikliku muistse õpetuse või pühakirjana.
Olulisemad kirjalikud allikad on Vanem Edda ja Noorem Edda. Lisaks leidub mütoloogilist materjali skaldiluules, saagades ja teistes keskaegsetes tekstides. Need allikad on suurel määral kirja pandud juba kristlikul ajal.
Seetõttu tuleb arvestada, et meieni jõudnud müüdid ei pruugi olla muutumatul kujul säilinud kristluse-eelsest ajast. Suulises pärimuses võisid lood muutuda ning nende kirjapanekut võis mõjutada keskaegne kristlik kultuur.
Samuti ei moodusta Skandinaavia mütoloogia tingimata üht täiesti järjekindlat süsteemi. Sama tegelase või sündmuse kohta võivad eri allikates esineda erinevad jutustused. See on mütoloogilise pärimuse loomulik omadus.
Skandinaavia mütoloogia KOHANIMEVIHIKUS
KOHANIMEVIHIKUS ei käsitleta Skandinaavia mütoloogiat eesmärgiga anda sellest täielikku ülevaadet. Tähelepanu all on eelkõige need jumalad, mütoloogilised tegelased, nimed, heitid, paigad, esemed ja mõisted, mis võivad olla olulised Eesti kohanimede uurimisel.
Skandinaavia ja Eesti ala vahelised pikaajalised kontaktid annavad põhjust kasutada Skandinaavia mütoloogiat ühe võimaliku võrdlusmaterjalina. See ei tähenda, et Eesti kohanimedes esinevaid sarnaseid nimekujusid võiks automaatselt pidada Skandinaavia mütoloogiast pärinevaks.
Võimalikku seost tuleb iga nime puhul eraldi hinnata, arvestades selle ajaloolisi nimekujusid, keelelist tausta, paiga ajalugu ja muud võrdlusmaterjali.
Kokkuvõte
Skandinaavia mütoloogia on põhjagermaani rahvaste müütide ja mütoloogiliste pärimuste kogum, milles jutustatakse jumalatest, teistest olenditest, maailma ülesehitusest, selle korrast ja hävingust.
Suur osa sellest pärimusest on säilinud Eddades, saagades ja skaldiluules, mis pandi kirja valdavalt juba kristlikus kultuurikeskkonnas. Seetõttu tuleb neid kasutada allikakriitiliselt ning arvestada pärimuse võimaliku muutumisega.
KOHANIMEVIHIKUS on Skandinaavia mütoloogia oluline eelkõige võrdlusmaterjalina. Jumaluste nimed ja heitid, mütoloogilised paigad, esemed ja muud mõisted võivad aidata ära tunda võimalikke seoseid vanades kohanimedes, kuid iga selline seos vajab eraldi põhjendamist.
Põhjalikum register Skandinaavia mütoloogias esinevatest paikadest, peamistest tegelastest ja nende atribuutidest on KOHANIMEVIHIKU artiklis Skandinaavia mütoloogia maailmad ja olendid.