kirjed

baal  ’tuli, tuleriit’ (norra);bæl  ’tuli, leek, tuleriit’ (vanainglise);bagge  ’jäär’ (rootsi);bagn  ’märgutuli’ (vanataani);bah  ’oja’ (vanaülemsaksa); bach (ülemsaksa);bairg– ’mäe-, mäepiirkond’ (gooti);båk  ’tulepaak’, ’tuletorn, majakas’ (rootsi);bakki  ’kõrgendik, küngas, jõekallas’ (vanapõhja);bakki  ’väike veesõiduk’ (vanapõhja);bákn  ’koletis, troll’ (vanapõhja);bákn  ’märk, signaal’, ’meremärk’ (vanapõhja);bål  ’suur lõke, tuleriit’ (rootsi);bál  ’tuli’, ’tuleriit’ (vanapõhja);bala  ’soo’ (leedu);báltas, bálnas  ’valge’ (leedu);basse ’püha’, ’ohvrikoht, ohver’ (luulesaami);bauan ’elama’ (gooti);bauen ’ehitama, […]

Berg tähendab ’mägi’ või ’kõrgendik, kõrgus’. See on looduslik pinnavorm, mis ulatub ümbritsevast maapinnast märgatavalt kõrgemale ja millel on tavaliselt selgelt eristatavad nõlvad ning tipp. Üldiselt peetakse mäeks pinnavormi, mis on kõrgem ja järsem kui küngas, kuigi täpne kõrguspiir võib eri olukordades erineda. Berg kohanime osana võib tähendada kõrgemat kohta maastikul. Berga tähendab sama, kuid

Sõnad bo ja by on erineva päritoluga, kuid kannavad põhimõtteliselt samu tähendusi. Bo pärineb indoeuroopa tüvest bheŭe, bhū, mis algselt tähendas ‘kasvama, idanema’ ning arenes edasi tähendusteks ‘saama, toimuma, tekkima’ ja sealt omakorda ‘elama, olema’ (1)–(13). Seda mõistet on kasutatud väga pikka aega (väidetavalt juba eKr) ning tegusõnast bo on germaani ja skandinaavia keeltes kujunenud

Vanarootsi sõna böte kasutati saarestikes kõrgematel kaljunukkidel või väikestel saartel asunud märgutulede kohta, kuid selle algne tähendus on ‘koorem puid või heina’, mis toodi kohale selleks, et vaenlase saabumisel märgutulena süüdata. Seda sõna ei kasutatud meremärgi või majaka tähenduses, vaid üksnes seoses märgutuledega, mis olid valmis pandud paljudes paikades saartel, randades ja ka sisemaal. Saarestiku