Abiks kohanimede uurijale

Autori nimi:Lea Stroh

KOHANIMEVIHIK jätkab

Hea lugeja! KOHANIMEVIHIK jätkab pärast vahepealset pausi, kuid mõnevõrra uuenenud kujul. Veebilehe korrastamise käigus on teemadele loodud sisulehed, mis annavad parema ülevaate nende juurde kuuluvatest artiklitest. Mõned artiklid kuuluvad mitme teema alla, aga sellele on sisulehtedel tähelepanu juhitud. Olulisemad artiklid on suunatud ka avalehele. Töö käigus on tekste uuendatud ja korrigeeritud. Lugejad on küsinud, miks

KOHANIMEVIHIK jätkab Loe edasi »

Heiti ehk heitinimi

Heiti (vanapõhja heiti ’nimetus, nimi’) on vanapõhja luulekeeles kasutatud poeetiline nimetus või asendussõna. Jumaluste ja mütoloogiliste tegelaste puhul kasutatakse mõnikord ka nimetust heitinimi. Heiti erineb kenningist. Kenning on tavaliselt mitmest sõnast koosnev kujundlik kirjeldus, heiti võib aga olla üksainus nimi või sõna, mida kasutatakse tavapärase nimetuse asemel. Heitinimi erineb ka jumaluse maskidest ehk ilmumisviisidest ja

Heiti ehk heitinimi Loe edasi »

Kenning

Kenning on vanapõhja ja vanainglise luules kasutatud kujundlik väljend, milles tavalise sõna asemel kirjeldatakse inimest, eset või nähtust kaudselt kahe või enama omavahel seotud mõiste kaudu. Näiteks võidi laeva nimetada „mere hobuseks”, merd „vaala teeks” ja lahingut „relvade tormiks”. Sellise väljendi tähenduse mõistmiseks pidi kuulaja tundma nii poeetilist keelt kui ka selle taga olevat pärimust.

Kenning Loe edasi »

Eddad

Eddad on kaks keskajal Islandil kirja pandud vanapõhjakeelset teostekogumit, mis kuuluvad tähtsaimate kirjalike allikate hulka Skandinaavia mütoloogia ja vanapõhja luule tundmaõppimisel. Tavaliselt eristatakse Vanemat Eddat ehk Luule-Eddat ja Nooremat Eddat ehk Snorre Eddat. Vanem Edda ehk Luule-Edda Vanem Edda (Poetic Edda) on anonüümsete vanapõhjakeelsete luuletuste kogum. Selle laulud käsitlevad jumalaid, müütilisi sündmusi ja kangelasi. Neis

Eddad Loe edasi »

Kes on akkad?

Akka, mitmuses akkad, tähistab saami usundis erilist naissoost jumaluste või üleloomulike olendite rühma. Sõna erinevates saami keeltes ja murretes esinevad kujud (ahkkā, áhkká, akkani) tähendavad muu hulgas ‘vana naist, abielunaist või vanaema’. Akkad on seotud eelkõige elu tekkimise, raseduse, sünnituse, laste ja koduse ruumiga. Nende puhul ei ole tegemist ühe jumalannaga, vaid mitme eri ülesandega

Kes on akkad? Loe edasi »

Saami jumalad ja mütoloogilised olendid

Saami jumaluste maailm Saami traditsiooniline usund oli animistlik ja mitmejumalaline ning selles oli oluline koht looduse, vaimude ja teispoolse maailmaga suhtlemisel. Eriline roll oli noaidil ehk saami rituaalispetsialistil, kes võis suhelda üleloomulike jõududega. Saami mütoloogias tunti arvukalt taeva, päikese, äikese, tuule, jahi, sünni ja surmaga seotud jumalusi ning muid üleloomulikke olendeid. Nende nimed ja ülesanded

Saami jumalad ja mütoloogilised olendid Loe edasi »

Saami mütoloogia ja muinasusk

Saamid ja Sápmi Saamid on Põhja-Euroopa põlisrahvas, kelle ajaloolist asuala nimetatakse Sápmi. See hõlmab tänapäeva Norra, Rootsi ja Soome põhjaosa ning Koola poolsaart Venemaal. Saami keeled kuuluvad uurali keelkonda ja on seega kaugelt suguluses ka läänemeresoome keeltega. Saamide ajalooline asuala oli praegusest laiem. Eriti Soomes ja Skandinaavias leidub saami varasemale asustusele viitavaid kohanimesid ja muud

Saami mütoloogia ja muinasusk Loe edasi »

Eesti ala äikesejumalad

Äike on üks võimsamaid ja tähelepanuväärsemaid loodusnähtusi. Välk, müristamine, tormituul ja vihm on mõjutanud inimeste elu tuhandeid aastaid ning pole üllatav, et eri rahvad on püüdnud neid nähtusi seletada üleloomulike jõudude, esivanemate, vaimude või jumaluste kaudu. Käesolevas ülevaates kasutatakse mugavuse mõttes mõistet äikesejumalad, kuid kõiki siin esitatud nimetusi ei tule mõista eri jumalate nimedena. Mõni

Eesti ala äikesejumalad Loe edasi »

Soo Eesti kohanimedes – kas alati soo?

Eesti kohanimede uurimisel kohtab sageli eeldust, et nime lõpp -soo tähistab sood või rabamaastikku. Selline tõlgendus näib esmapilgul loomulik, sest soid on Eestis palju ning sõna soo on eesti keeles vana ja hästi tuntud. Ometi ei pruugi kõik -soo lõpuga kohanimed olla selle sõnaga seotud. Kohanimesid ei tohiks tõlgendada üksnes tänapäevase eesti keele põhjal, vaid

Soo Eesti kohanimedes – kas alati soo? Loe edasi »

Oden Ynglingite saagas

Ynglingite saaga on Islandi õpetlase Snorre Sturlassoni (1179–1241) kirjutatud kuningasaagade kogumiku Heimskringla esimene osa. See koostati umbes aastatel 1220–1230 ning jutustab Rootsi vanima kuningasoo – Ynglingite – päritolust. Snorre tugines saaga kirjutamisel suulisele pärimusele ja oluliselt vanemale, 10. sajandist pärit Norra skaldi Tjodolf Hvinverske poeemile Ynglingatal. Saaga pakub unikaalset euhemeristlikku pilti Odenist kui Aasiast pärit

Oden Ynglingite saagas Loe edasi »

Scroll to Top