K – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Kaasiku – kasa, kose, kostKarla – vi, vé, väKasakova – kasa, kose, kostKasaritsa – kasa, kose, kostKaseküla – kasa, kose, kostKasepää – kasa, kose, kostKassari – kasa, kose, kostKasselaid – kasa, kose, kostKassi – kasa, kose, kostKassivere – kasa, kose, kostKastre – kasa, kose, kostKavilda […]
kádde ’rand’ (lapi);kagh ’aed, kast’ (indoeuroopa);kaîls ’alasti, paljas; vilets’ (läti);kaivo ’kaev’ (lapi);kaksa ’ümbritsev müür, müüriga piiratud ala’ (vanaindia); kārand, kōrand ’taluõu, talu; pere’ (liivi);kartano ’mõis, talu; õu, hoov’ (soome);kas, (dial) kas(se) ’hunnik, kuhi’ (taani);kasa ’kivihunnikusse matma’ (vanapõhja);kasā ’hunnik’ (muinaspõhja);kase ’tulepaak, signaaltuli, lõke’ (rootsi);kasi (dial), kas, kasa, kase ’hunnik, kuhi, virn, haohunnik’; ’tulepaak, märgutuli, lõke’ (rootsi);kast ’kivihunnik’
Kasa, kase, kos, kose, kost tähistavad mingist materjalist hunnikut või kogumit. Mõisteid saab jaotada nelja erinevasse tähendusrühma: Kalmukünkad ja kultuskohad kuuluvad tõenäoliselt ristiusueelsesse või sellele vahetult järgnenud aega. Märgutulede süsteemset kasutamist saab seostada ajajärguga, mil Eesti alad kuulusid Rootsi suurvõimu alla. Märgutuledega seotud sõnad ei ole oma sisult kultuslikud, kuid võivad pärineda varasemast ohvritule või
Eestis on kuus Kose-nimelist küla või asumit; ajaloolisel Harjumaal oli ka samanimeline kihelkond. Tõenäoliselt leidub sama nimega ka talusid või muid maastikuobjekte. Nime seletuseks on pakutud paigaga seotud koske või kärestikku, ehkki selles oletuses kaheldakse. KNR Kose-nimelised külad on erineva vanusega. Vanim neist on Harjumaal Kose vallas asuv küla, mis on kirja pandud 1241. aastal
Sõna kummel ja selle variandid, näiteks kumbel, kumbl, kuml, võivad eri kohanimedes tähistada erinevaid elemente, kuid nende peamine tähendus on ‘märk’ või ‘tähis’. Maismaal võisid need osutada kalmistule, kividest kuhjatud hauatähisele, piirimärgile või kivivaremele. Märgid või tähised võisid olla ka puidust (2). Saartel ja rannikualadel võib nimi tähendada mere- või maamärke, mis kujutasid endast koonusesse