Nuustaku on Otepää linna varasem nimi, kuid sama või sarnase kujuga kohanimesid leidub ka mujal Lõuna-Eestis. Nime ühe võimaliku seletuse järgi võis see tähistada valve- või märgutulekohta. Teise võimalusena võis nimi osutada uuele tuleasemele, eluasemele või aiaga piiratud alale. Nime seletamisel pakuvad võrdlusmaterjali germaani keeltes säilinud jälgimist ja teabe hankimist ning tuleaset, ehitisi ja piirdeid tähistavad sõnad.
Nime levik ja ajaloolised kirjapanekud
Nuustaku on tuntud eelkõige Otepää linna varasema nimena. See pärineb Pühajärve mõisale kuulunud karjamõisa nimest Nustago. Karjamõisa ümber kujunes alevik, mis nimetati 1922. aastal Otepääks.
Otepää Nuustaku varasemad nimekujud:
1688 Nustacko Petter;
1749–1762 Nustako Johann;
1825 Nustago.
Sama nime või selle teisendeid on esinenud mujalgi Lõuna-Eestis. Kohanimeraamat nimetab Kammeri mõisas 1585. aastal kirjapandud nimesid Nusta Meis, Nustaku Mik ja Peter. Lisaks on teada Nuustaku talu Hargla kihelkonnas ning Nuudsaku järv Paistu kihelkonnas. KNR
Need näited osutavad, et tegemist ei olnud üksnes Otepääle omase nimega.
Senised nime seletused
Nuustaku nime päritolu peetakse ebaselgeks. Seda on võrreldud Ukraina perekonnanimedega Нуждак ja Нуждаков, mille aluseks on sõna нужда ‘häda, puudus’, samuti eesti sõnaga nuustak ‘tuust, nutsak’.
Pakutud on ka saksa Nußtag ‘pähklipäev’, kuid seda seletust peetakse rahvaetümoloogiaks. KNR
Kohanimevihiku tõlgendus
Nuustaku nime võib seostada valvepidamise ja märgutuledega. Varauusaegses ühiskonnas olid olulised kohad, kust sai ümbrust jälgida, ohu eest hoiatada või märgutulega teateid edasi anda.
Selle tõlgenduse jaoks pakub huvitavat võrdlusmaterjali germaani sõnapere, mida käsitletakse märksõna nys all. Selle sõnapere tähendused on seotud jälgimise, luuramise, uurimise ja teabe hankimisega.
Nime teine osa -taku, -tago võib olla seotud tuleaset, varjualust, ehitist või piiritletud ala tähistava sõnavaraga. See nimeosa võib viidata otseselt märgutule jaoks rajatud ja valmis pandud põleva materjali hunnikule.
Sellisel juhul võis Nuustaku tähistada kohta, kus peeti valvet, jälgiti ümbrust või anti märgutulega teateid.
Teise võimalusena võib nime algusosa võrrelda germaani sõnadega ny, neu ‘uus’. Sel juhul võiks nimi tähendada uut tuleaset, eluaset, tara või muud piiritletud ala.
Mõlemad tõlgendused sobivad varauusaegse asustuse ja valvepidamisega seotud kohanimede uurimiseks.
Etümoloogia A: Jälgimine, luuramine ja teabe hankimine
Germaani sõnapere nys ühendab teate saamise, jälgimise, uurimise ja otsimise tähendusi. Osa võrreldud sõnadest on seotud ka nuuskimise või jälgede ajamisega.
(1) rootsi nys ‘teade, informatsioon’, väljendis få nys om något ‘millestki teada saama’;
(2) vanarootsi nȳsn ‘teade, informatsioon’;
(3) vanapõhja njósn ‘teade, informatsioon’;
(4) norra nysn ‘teade, informatsioon’;
(5) gooti niuhseins ‘külastus’;
(6) rootsi murdeline nysa ut ‘välja uurima, jälile saama’;
(7) vanapõhja nýsa ‘luurama, jälgima, uurima’;
(8) gooti biniuhsjan ‘jälgi ajama’;
(9) vanasaksi niusian ‘uurima’;
(10) vanaülemsaksa niusen ‘proovima, uurima’;
(11) vanaülemsaksa piniusan ‘teada saama, saavutama’;
(12) norra nus– ‘nuuskima, jälgi otsima’;
(13) vanapõhja hnýsa ‘nuuskima, jälgi ajama’.
Allikad: Hellquist nys; de Vries nýsa.
Etümoloogia B: Tulease, ehitis ja piiritletud ala
Nime teise osa seletamisel võib võrrelda eri keeltes säilinud tuleaset, ehitist, katust, tara, vaia või muud piiritletud kohta tähistavat sõnavara. Samuti esinevad hunnikut või kuhja märkivad sõnad, mida võiks seostada märgutulede jaoks valmis pandud rajatisega.
(14) saami stak ‘tulease’;
(15) soome takka ‘lee, kolle, tulease’;
(16) leedu stogas ‘katus’;
(17) kreeka stego ‘katma’;
(18) keskalamsaksa staken ‘palissaadi rajama’;
(19) vanafriisi staka ‘aiapost’;
(20) rootsi stake ‘vai, post, teivas’;
(21) rootsi staket ‘aed, tara’;
(22) vanapõhja stakr ‘eraldiseisev, üksik’;
(23) vanapõhja stakkr ‘kuhi’;
(24) vanaslaavi stogŭ ‘hunnik, kuhi’;
(25) vanapõhja tákn ‘märk, tähis’; ‘pühamu’.
Allikad: Lindahl stak; de Vries staka, stakkr, stakr, tákn.
Need sõnad ei moodusta ühte tõendatud etümoloogilist sõnaperet, vaid on koondatud tähenduslikeks võrdlusteks, mida saab kasutada ka teiste kohanimede uurimisel.
Kokkuvõte
Nuustaku ei ole ainult Otepää varasem nimi. Sama või sarnase kujuga kohanimesid on teada ka mujalt Lõuna-Eestist ning vanim nimetatud kirjapanek pärineb 1585. aastast.
KOHANIMEVIHIKU ühe võimaliku tõlgenduse järgi võis Nuustaku tähistada valve- või märgutulekohta. Selle seletuse võrdlusmaterjaliks on germaani sõnavara, mille tähendused seostuvad jälgimise, luuramise ja teabe hankimisega.
Teise võimalusena võis nimi tähendada uut tuleaset, eluaset, tara või muud piiritletud ala.
Nime lõpuosa -taku, -tago päritolu ei ole kindlaks tehtud. Selle võrdlemine tuleaset, ehitist või piiritletud ala tähistava sõnavaraga on üks võimalik uurimissuund. Samuti väärib edaspidi kontrollimist selle seos teiste Eesti kohanimedes esinevate -taka, -tago nimekujudega.
Vt ka artiklit Märgutuledega seotud kohanimed