Eestis leidub arvukalt kohanimesid, mille lõpuosas esinevad kujutised nagu -taguse, -taga, -taka, -taken, -tacken, -takuse ja teised sarnased variandid.
1933. aastal seletas Paul Johansen (LCD, lk 285), et kohanimede lõpuosad -taka, -tack, -tacken, -taggo jt tähistavad sõnu taga, tagune või taguse st kohta, mis asub mingi maastikuobjekti suhtes tagapool. Seda tõlgendust kasutatakse kohanimeuurimises laialdaselt ka tänapäeval.
Selline seletus võib paljude hilisemate kohanimede puhul olla täiesti põhjendatud. Vanemate kohanimede puhul ei pruugi see siiski alati olla ainus võimalus. Osa nimekujusid võib pärineda hoopis germaani sõnatüvest þankō, mille tähendus on seotud tänu, tasu, mõtte ja pühendumisega. Sellisel juhul võib osa –taguse tüüpi kohanimesid olla algselt kandnud hoopis sakraalset tähendust. Vanapõhja sõna tákn tähendab samuti ‘pühamu’.
Kui selline seos peab paika, võivad mõned –taguse tüüpi kohanimed pärineda muistsetest kultuskohtadest, kus väljendati jumalatele tänu või pühendumist, tõenäoliselt ohverdamise kaudu. Sellisel juhul ei tähistaks nimi mitte maastikulist asukohta, vaid paiga sakraalset tähendust.
Selle hüpoteesi kontrollimisel on oluline analüüsida ka kohanime eesosa. Näiteks võib muinasaegse kihelkonna Vomentaga nime tõlgendamisel kaaluda võimalust, et selle eesosa viitab skandinaavia peajumal Odenile.
Etümoloogia
(1) germaani *þankō ’tänumärk, tasu’;
(2) gooti þagkjan, þāhta ’mõtlema, kaaluma’;
(3) vanaislandi þekkja ’teadlikuks saama, aru saama, teadma’;
(4) ruuni þakk ’arm, alastus, armu paluma, armu andma; rahuldus, heaolu’; 9.-12.saj.
(5) vanaülemsaksa denchen ’mõtlema’;
(6) vanaülemsaksa thank, dank ’tänu, tasu’; ’mõte, tahe, kavatsus’;
(7) vanaislandi þökk ’tänumärk, tasu’;
(8) vanaislandi þekkr ’meeldiv’;
(9) vanapõhja tákn ’märk, ime, miraakel; pühamu’;
(10) vanapõhja þakka ’tänama’;
(11) vanafriisi thank ’tänu, tasu’;
(12) keskalamsaksa dank ’tänu, tasu’;
(13) vanataani thak ’tänumärk, tasu’;
(14) vanarootsi Þak ’tänumärk, tasu’;
(15) vananorra taka ’vastu võtma, saama’;
(16) vanapõhja tak ’vastu võtma, haarama; käendus; vastutus; leping’;
(17) rootsi tack ’tänu’; tacka ’tänama’;
(18) taani tak ’tänu; takke ’tänama’;
(19) norra takk ’tänumärk, tasu’; takka ’tänama’;
(20) islandi takk ’tänu’.
Allikad: Walde tong-; de Vries þakka, tákn; Fridell tack; Peterson 2 þakk.
Kohanimede tõlgendamisel tuleb arvestada, et ristiusu tingimustes püüti varasemaid paganliku taustaga nimetusi sageli asendada kõlalt sarnaste, kuid tähenduselt neutraalsete sõnadega. Seetõttu tuleb –taguse tüüpi kohanimede (nt Mäetaguse, Sootaguse, Alutaguse, Jõetaguse) puhul alati hinnata nii nime vanust, varasemaid kirjapanekuid kui ka eesosa tähendust, enne kui otsustada, kas nimi viitab üksnes asukohale millegi taga või võib selles peituda vanem sakraalne tähendus.
