Germaani päritolu sõnad hage, hagh ja hagi tähistasid tara, aedikut või piirdega eraldatud maa-ala. Selline paik võis olla karjamaa, heinamaa, õuemaa, mets või muu kindlaks otstarbeks eraldatud ala. Piirdeks võis olla hekk, puidust tara, kivirida või muldvall.
Sama tähendusringi kuuluvad vanapõhja hagi ‘karjamaa, tarastatud maatükk’, vanarootsi hagh ‘aiaga piiratud ala’, rootsi hage ‘tarastatud heinamaa’ ja saksa Hag ‘hekk, tarastatud ala’. Sõnapere on germaani keeltes laialt levinud.
Kohanimeuurimise seisukohalt on oluline, et piirdega võidi eraldada ka pühapaiku ning kogunemis- ja kohtupidamispaiku. Selline piir võis tähistada paiga erilist staatust ja puutumatust. Mõnes paigas võisid ühineda kogukondlik, õiguslik ja usundiline tegevus.
Tähenduse laienemine
De Vriesi sõnaraamatus leidub samasse tähendusringi kuuluvaid vanapõhja sõnu:
- haga – ‘sisse seadma, korraldama’; samuti ‘sobima, kõlbama’;
- hagr – ‘asend, olukord, tingimused, suhted’;
- hagr (omadussõna) – ‘sobiv, kohane, kasulik’.
Need tähendused osutavad korraldamisele, sobivusele ja olukorrale, kuid ei tähenda otseselt ametisse pandud kohtunikku, preestrit ega muud kogukondlikku ametikandjat.
Kohanimeuurimisel väärib siiski tähelepanu võimalus, et piiritletud ala võidi kasutada ka kogukondliku korraldusega seotud tegevusteks. Sellisel juhul võis paiga tähendus sõltuda nii selle piiritlemisest kui ka seal toimunud nõupidamistest, kohtupidamisest või rituaalidest.
Hage ja indago keskaegsetes allikates
Marika Mägi käsitleb raamatu Rafala * 8. peatükis keskaegsetes allikates esinevaid nimetusi hage ja ladina indago. Liivimaa ajalooallikates kasutati neid muu hulgas puidust kindlustatud või piiritletud paikade kohta.
Näiteks nimetatakse 1261. aasta sündmuste kirjelduses Kaarma kindlustatud paika sõnaga hagen. Samuti kirjeldatakse 1343. aasta Jüriöö ülestõusu sündmustes rajatud kindlustatud paiku, kuhu inimesed võisid varjuda koos oma vara ja peredega.
Mägi käsitluses tõuseb esile nende rajatiste kaitseotstarve. Kohanimeuurimise seisukohalt võib ka küsida, kas osa selliseid piiritletud paiku täitis lisaks kaitseülesandele veel muid kogukondlikke funktsioone.
Marika Mägi ka juhib tähelepanu nimetusele Hagemeister (ladina magister indagine), mida kasutati linnusepiirkonna kohtuniku kohta. See on tähelepanuväärne, sest vanapõhja hegna tähendas nii ‘tarastama’ kui ka ‘karistama, nuhtlema’. Nii ilmneb hage-sõnavara ajaloolistes kasutustes seos mitte ainult piiritlemise ja kaitsmise, vaid ka korra hoidmise ning õigusemõistmisega. See ei tõenda sõnade otsest tuletusseost, kuid annab alust nende tähenduste võrdlemiseks.
Kogunemis- ja kohtupidamispaikadel võis olla eristaatus ning mõnel juhul ka usundiline tähendus. Seetõttu tasub uurida, kas osa hage-nimetusega paikadest võis olla kasutusel mitmel otstarbel.
Võimalik usuline tähendus on KOHANIMEVIHIKU uurimishüpotees, mitte Mägi esitatud järeldus. Keskaegne hage või indago ei tähenda iseenesest pühapaika.
Etümoloogia
Piire, aedik ja eraldatud maa-ala
(1) Indoeuroopa *kagh– ‘aed, kast, piire’;
(2) vanaindia kákṣā ‘ümbritsev müür, müüriga piiratud ala’;
(3) alggermaani *xaga-n, *xaga-z, *xagēn, *xagja-z, *xagana-z ‘tara, aedik, piiratud ala’; *xaginōn– ‘tarastama’ (tegusõna);
(4) vanapõhja hagi ‘karjamaa, tarastatud maatükk’;
(5) vanapõhja hegna ‘tarastama, piirama; karistama, nuhtlema’;
(6) vanaislandi hagi ‘karjatamiskoht’;
(7) vanarootsi hagh ‘aiaga piiratud ala’;
(8) norra hage ‘aed, tara; aas, nurm’;
(9) rootsi hage ‘tarastatud heinamaa’;
(10) taani hage ‘tarastatud heinamaa’;
(11) taani have ‘aed’;
(12) vanainglise hag ‘tara, aedik, piiratud ala’;
(13) keskalamsaksa hach, hâch ‘hekk, tarastatud või piiratud ala’;
(14) vanaülemsaksa hag, hac ‘aedik, tara, kaitsevall, kindlustatud ala’ (8. saj);
(15) vanaülemsaksa hagan ‘salu, metsatukk’;
(16) saksa Hag ‘hekk, tarastatud ala, mets’;
(17) soome haka ‘koppel’;
(18) saami hagan ‘tara, piirdeaed’;
Ladina võrdlusmaterjal
(19) ladina caulae ‘aedik, tarandik, piirdeaed’; samuti altari või kohtupingi ümber olev piire;
(20) ladina cavea ‘puur, piiratud ruum, aedik’.
Ladina sõnad on esitatud etümoloogilise ja tähendusliku võrdlusmaterjalina. Nende kõigi otsest sugulust germaani sõnadega ei saa pidada tõendatuks.
Korraldamine, olukord ja sobivus
(21) vanapõhja haga ‘sisse seadma, korraldama; sobima, kõlbama’;
(22) vanapõhja hagr ‘asend, olukord, tingimused, suhted’;
(23) vanapõhja hagr (omadussõna) ‘sobiv, kohane, kasulik’.
Nõidusega seotud tuletised
(24) vanainglise hagu-rūn ‘maagia’;
(25) vanaülemsaksa haga-zussa ‘nõid’.
Nõidusega seotud sõnade kuju ja etümoloogiline kuuluvus vajavad täiendavat kontrollimist. Neid ei saa praegu käsitada kindlalt tõendatud sama sõnapere liikmetena.
Allikad: de Vries haga, hagi, hagr, hegna; Pokorny, kagh-; Babel, *xaga-n / *xaga-z; Lindahl hagan.
Kokkuvõte
Germaani hage– ja hagi-sõnapere põhitähendus on ’piiratud või eraldatud maa-ala’. Selliseks võis olla karjakoppel, õuemaa, tarastatud mets või kaitserajatis.
Ajaloolised allikad näitavad, et hage-nimetusega võidi tähistada ka kindlustatud paiku. Piirdega eraldatud aladel võis olla teisigi ülesandeid, sealhulgas kogukondlikud kogunemised, kohtupidamine ja usundilised toimingud.
KOHANIMEVIHIKU uurimishüpoteesi järgi võivad mõned hage– või hagi-tüvelised kohanimed osutada muistsetele eristaatusega paikadele. Nende võimaliku sakraalse tähenduse hindamisel tuleb arvestada nime varasemaid kirjapanekuid, paiga ajaloolist tausta ning arheoloogilisi andmeid.
* Mägi, M. (2015). Rafala. Idateest ja Tallinna algusest. Tallinn: Argo. 8. peatükk.