Eestis on kuus Kose-nimelist küla või asumit ning ajaloolisel Harjumaal oli ka samanimeline kihelkond. Tõenäoliselt leidub sama nimega ka talusid või muid maastikuobjekte. Nime seletuseks on enamasti pakutud paigaga seotud koske või kärestikku (KNR).
Käesolevas artiklis vaadeldakse ka teisi võimalikke seletusi, mis lähtuvad nime ajaloolistest kujudest ja etümoloogiast.
Kose-nimelised külad on erineva vanusega. Vaatleme kõigepealt neist vanimat – Harjumaal Kose vallas asuvat küla, mida on esimest korda mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Allpool vaatleme Põltsamaa vallas 16. sajandil tekkinud Kose küla.
Harjumaa Kose küla
Kose esmamainimine 1241. aastal ei tähista asustuse algust. Kose piirkond oli oluline juba muinasajal ning Kose kihelkonda peetakse muinasajal kujunenud territoriaalseks tervikuks. Piirkonnast on teada arvukalt muinasjäänuseid ja arheoloogilisi leide. Koselt on leitud ka 12. sajandist pärinev suur hõbeaare. Seega on põhjust käsitleda Kose nime märksa vanema nimekihistuse osana.
Nime seotakse tavaliselt küla läbiva Pirita jõe kose või kärestikuga. Kõrget juga või suurt koske sealt siiski ei leia ning seetõttu tasub vaadelda ka teisi nime seletamise võimalusi.
Varasemad nimekujud (LCD, lk 449):
1241 Cosius, 1346 Koschal, 1379 Coskel, 1437 Koskuel, 1475 Kosskull, 1486 Koskulla, 1493 Koeskull, 1515 Kossküll, 1562 ропатa Козы, 1573 Козы мызa, 1586 Koszkill, 1592 Koskull, 1637 Koskell, 1639 Koschke, 1641 Kosk, 1694 Kosch, 1732 Kosse.
Nime Kose võimalik tähendus
Nime Kose võib vaadelda kujul Kos-e. Nime lõpus olev -e võib olla genitiivi tunnus ning sõnatüve kos tähendust võiks otsida laiemast germaani ja skandinaavia sõnavarast.
Sellisel juhul võiks kos olla seotud:
- kivihunniku või muu kuhjatud materjaliga;
- kõrgendatud künka või kultuspaigaga;
- kivikalmega;
- põletamiseks kokku pandud puu- või oksahunnikuga;
- märgutule või lõkkega.
Ka märksõnad kasa, kase, kos, kose, kost viitavad erinevates germaani keeltes enamasti mingist materjalist kuhjatud hunnikule või kogumile.
Etümoloogia
(1) Muinaspõhja *kasā ’hunnik’;
(2) islandi kös, köstur ’kuhi, hunnik’;
(3) taani kas, (dial) kas(se) ’hunnik, kuhi’;
(4) norra kos, kas, kase, kasa ’hunnik, virn’;
(5) norra kast ’kivihunnik’;
(6) vanapõhja kǫs ’hunnik, kuhi, kõrgendatud küngas’;
(7) vanapõhja kasa ’kivihunnikusse matma’;
(8) shetlandi kost, kjost ’kalmuküngas’;
(9) vanapõhja kǫstr ’kuhi, hunnik; puuriit, virn’;
(10) norra kos ’hunnik, langetatud puude ja põõsaste kogum põletamiseks’;
(11) rootsi (dial) kasi, kas, kasa, kase ’hunnik, kuhi, virn, haohunnik’; ’tulepaak, märgutuli, lõke’;
(12) vanataani kast ’hunnikusse kuhjatud puit’;
(13) norra kost ’puuhunnik, puuriit’;
(14) slaavi kostjor ’hunnik kände; põlev hunnik puitu, lõke’;
Allikad: de Vries kastr, kǫs, kǫstr; ΛΓΩ костёр; SAOB kas, kase.
Kas Harjumaa Kose oli muistne kultuskoht?
Harjumaa Kose nime sidumine üksnes jões oleva kose või kärestikuga ei pruugi olla ainus võimalik seletus.
Paiga muinasaegne asustus ja ümbruskonna muististe rohkus võimaldavad kaaluda ka teistsugust tõlgendust. Eespool toodud skandinaavia ja germaani sõnavõrdluste põhjal võib kos viidata kuhjale, kivihunnikule või kõrgendatud paigale. Selline tähendus võiks sobida ka kalme või kultuslikult kasutatud kohaga.
Seetõttu võib oletada, et Kose nimi võis algselt olla seotud muistse kultuskoha või muu erilise, maastikul eristatud paigaga, mille juurde võisid kuuluda ka kivikalmed.
Huvitava lisateate annab 1562. aasta venekeelne nimekuju ропата Козы. Sõna ропата on ajaloolises vene keeles kasutatud pühakoja või mitteõigeuskliku kiriku tähenduses. Samas kasutati seda sõna 16. sajandi Vene dokumentides ka Liivimaa läänekristlike kirikute kohta. Seetõttu ei saa ропата Козы põhjal järeldada, et Koses tegutses 1562. aastal veel paganlik pühamu.
Kirjapanek on siiski tähelepanuväärne, sest Kose nimi esineb selles otseselt koos pühakohta või kirikut tähistava sõnaga.
Võimalust, et Kose varasem kultuslik tähendus kandus hilisemasse aega või et kristlik pühakoda rajati varasema tähtsa paiga lähedusse, tasub seetõttu edasisel uurimisel arvestada.
Kui sõna kos : kose on tõepoolest seotud skandinaavia või germaani nimekihiga, võib see omakorda osutada Skandinaavia päritolu elanikele või nende mõjule selles piirkonnas.
Põltsamaa valla Kose küla
Põltsamaa vallas asuv Kose küla tekkis kirjalike teadete põhjal alles 16.sajandil. Seal puudub kosk või kärestik, mistõttu ei sobi selle paiga puhul tavapärane nime seletus.
Varasemad nimekujud:
1583 Koskula
1601 Kosskula
1797 Kosse
Selle Kose puhul võib nime seostada rannavalve ja märgutulede süsteemiga. Eespool toodud etümoloogilises võrdlusmaterjalis leidub mitu sõna, mis tähistavad põletamiseks kokku kuhjatud puitu, puuriita, lõket või märgutuld.
Seetõttu võis Põltsamaa Kose nimi tähistada kunagist märgutulekohta või seda teenindanud talu.