Sõna kummel ning selle variandid (kumbel, kumbl, kuml jt) tähistavad algselt märki või tähist. Kohanimedes võivad need viidata nii hauatähistele, piirimärkidele ja kivikuhjatistele kui ka meremärkidele või märgutuledele.
Maismaal võisid need osutada kalmistule, kividest kuhjatud hauatähisele, piirimärgile või kivivaremele. Märgid võisid olla rajatud nii kivist kui ka puidust (2).
Saartel ja rannikualadel võib nimi tähendada mere- või maamärke, mis olid enamasti koonusekujuliseks laotud kivihunnikud, mille tipus paiknes eraldi tähis. Mõnel juhul võisid need olla ka puidust rajatised. Neid kasutati kala- ja hülgepüügikohtade märgistamiseks, samuti veekogudel liikumisteede tähistena ja märgutulena (8), (9).
Mõnes murdes on sama sõnatüve kasutatud ka kohmaka või puise olemisega inimese kohta, kuid kohanimede tõlgendamisel ei ole sellel tähendusel tõenäoliselt olulist rolli. (11).
Rootsis esineb kumla-tüvelisi kohanimesid eriti Mälari piirkonnas ja Gotlandil, mis viitab selle sõnatüve laiale kasutusele Põhjala kohanimedes.
Etümoloogia
(1) vanapõhja kumbl, kuml ’haud’;
(2) vanapõhja kumbr ’palk, puutükk, -pakk’;
(3) islandi kuml ’märk, hauaküngas; heinakuhi’;
(4) rootsi (ruuni) kumbl ’hauakivi’;
(5) islandi kumbald ’osmik, hurtsik’;
(6) rootsi kummel ’kivikangur, kivihunnik, kivivare; hauatähis meremeestele’;
(7) taani (ruuni) kuml ’hauatähis’;
(8) rootsi kumbel, kummel ’meremärk’;
(9) islandi kumpán ’tuletorn’;
(10) vanasaksi, vanaülemsaksa kumbal ’märk’;
(11) norra kuml ’klomp; kohmakas inimene’;
(12) keskalamsaksa kum(me) ’kauss’;
(13) vanainglise cumb ’kauss, suur anum; org’.
Allikad: KHL 9:507 -kumla; de Vries kumbl, kumbr; Pokorny kumb; SAOB kummel.
Võimalikke kohanimesid
Kumbli, Viimsi vald (1689 Komblesahr, 1774 Kumpla, 1871 Kumplasaar); KNR
Varaste nimekujude põhjal võib oletada, et saarel paiknes kunagi meremärk või märgutuli. Saare asukoht toetab sellist tõlgendust.
Kumna, Harku vald (1480 Kummelden, 1688 Kumna); KNR
Kohanimeraamatu varaseim nimekuju Kummelden (1480) võimaldab nime jagada osadeks kumm-eld-en, kus -eld- tähendab ‘tuli’. Asukoha põhjal võib oletada, et tegemist oli Keila jõe äärse märgutule või öist navigeerimist hõlbustava tulega.
Kokkuvõte
Kummel-, kumbl– ja kumbel-tüvelised kohanimed viitavad enamasti mõnele nähtavale tähisele – hauatähisele, piirimärgile, meremärgile või märgutulele. Nende algse tähenduse selgitamisel tuleb arvestada kohanime vanust, varasemaid kirjapanekuid ning paiga asukohta maismaal või rannikul.
