Viha seostub kohanimedes esmapilgul eesti sõnaga viha tähenduses ‘vaenulikkus, pahameel’, samuti sõnadega nagu (sauna)viht või viherpuu (türnpuu). Nimeelementi on sageli tõlgendatud ka isikunimelisena.
Keeleajaloolisest vaatenurgast ei saa siiski välistada, et viha võib mõnel juhul olla seotud alggermaani omadussõnaga *wīha ‘püha’, mis pärineb indoeuroopa tüvest *u̯eik- ‘eraldama (midagi) kõrgemate jõudude jaoks’. Samast tüvest on kujunenud ka skandinaavia sakraalsed mõisted vi, vé ja væ, mille tähendusvälja kuuluvad ‘püha paik’, ‘pühamu’ ja ‘tempel’.
Nimetatud mõisted kuuluvad Põhjala vanimasse religioossesse terminoloogiasse ning on Skandinaavia allikate põhjal seotud kultuspaikade ja rituaalse praktikaga. Eesti kohanimedes esinevad küll sarnased vormid (vi, ve, vä), kuid nende sakraalne tõlgendus on praegu veel hüpoteetiline.
Seetõttu ei ole võimalik Viha-kohanimesid otseselt seostada skandinaavlaste kultuspaikadega. Samas ei saa välistada, et nimeosa viha on mõnel juhul säilitanud algselt sakraalse tähenduse. Seda tuleb hinnata iga konkreetse kohanime puhul eraldi, arvestades varaseid kirjapanekuid, nimeehitust ning maastikulist ja arheoloogilist konteksti.
Etümoloogia
(1) Ruunirootsi (idarootsi) vi ‘püha paik, pühamu’;
(2) vanagutni (gotlandi) vi ‘püha paik, pühamu’;
(3) vanataani wi, væ ‘püha paik, pühamu’;
(4) vananorra vé ‘püha paik, pühamu’;
(5) vanaislandi vē ‘pühakoda, tempel’;
(6) vanainglise wīh ‘jumalakuju, iidol’;
(7) vanainglise *wigol ’ennustamise juurde kuuluv’;
(8) vanainglise wicca, wicce ’nõid’;
(9) vanasaksi wīh ‘tempel’; wīh- ‘püha’;
(10) germaani wik-kan ’nõid’;
(11) vanaülemsaksa wīh, wīhi ‘püha’; wīhen ’pühitsema’;
(12) keskalamsaksa *wicken ’manama’; *wicker ’ennustaja’;
(13) vanapõhja vé ‘kodu, elukoht’;
(14) gooti weihs ‘püha’; ‘küla’; ‘preester’;
(15) ladina vicus ‘küla, talu’;
(16) ladina victima ‘ohvriloom, ohverdus’;
(17) ladina vikti, viktu ’pühitsemine’;
(18) rootsi viga ’pühitsema’;
(19) ruunirootsi uiuē ‘templi preester’.
Allikad: de Vries (vé); Pokorny (u̯eik-1), Vikstrand (2001, lk 298 jj.).
Võimalikke kohanimesid
Vihakse, Pärnu linna halduspiirkond (1560 Wehkass, 1839 Wehakskülla, 1923 Vihakse); KNR
Vihi, Põhja-Sakala vald (1681 Wehekell Kiet, 1706 Wihikul Matzo Jurgen, 1839 Wihikülla, 1900 Вихикюла); KNR
Vihasoo, Kuusalu vald (1586 Wehas, 1630 Wihaso, u 1900 Выхосоо); KNR
Vehendi, Elva vald (1582 Wihendypa, 1601 Wehendepakulla, 1638 Wehanto küll, 1796 Wihendo); KNR
Vihavu, Elva vald (1449 Vyane, 1500 Vehaff, 1638 Wehawekyllo, 1839 Wihawo); KNR
Vt ka märksõnu püha, vi, ve, vä ja artiklit Vi, ve, vä – skandinaavlaste pühapaik.
