Abiks kohanimede uurijale

dolg

Dolg, tolg, tolk ja sarnase algusosaga kohanimed võivad olla seotud sõnadega, mis eri keeltes tähistavad vaenu, võitlust, relva, võlga või kohustust. Seetõttu võivad sellised nimed viidata konfliktidele, karistustele või muudele olulistele sündmustele.

Eesti alal toimus muistse ja keskaja jooksul arvukalt sõdu, röövretki ja hõimudevahelisi konflikte, mis võisid kajastuda ka kohanimedes.

Etümoloogia

(1) Vanapõhja dolg  ’vaen, võitlus, lahingumüra’;
(2) vanapõhja dolgr  ’vaenlane, vastane’; ‘karistav vürst, helde mees’; ‘tavaline või kõrge isik’; ‘paganad’ (muinasusk);
(3) vanapõhja tól ’tööriist, relv’;
(4) vanaülemsaksa tolc, tolg, dolg  ’haav, löök’;
(5) rootsi tolk ’pistoda’;
(6) ülemsaksa talken  ’lööma, peksma’;
(7) gooti dulg, dulgs  ’võlg’;
(8) vene dolg  ’võlg, kohustus’;
(9) leedu tálźyti  ’lööma’;
(10) läti talzīt  ’lööma’.

Allikad: Pokorny dhelgh-, dhelg-; de Vries dolg, tól; Egilsson dolg, dolgr.

Vanades kohanimedes võivad võitluse ja lahinguga seotud sõnad mõnel juhul viidata ka Odeni kultusega seotud nimetustele. Nimekuju dolg või dolgr esineb paljudes muinaspõhja mütoloogia kenningites ning on otseselt seotud Odeni ja tema sõdalastega.

Kenningid on poeetilised metafoorid või mitmesõnalised asendusväljendid, millega nimetatakse mingit olendit või asja kaude, sageli mitme vaheastme kaudu. Näiteid S. Egilssoni poeetilisest leksikonist:

dolgband – ’lahingujumal’ = Oden,
dolgra – ’vaenu-hoovi-relvad’ = odad,
dolglinnr – ’lahingumadu’ = mõõk,
dolgljós – ’lahingutuli’ = mõõk.
dolgeisa ’lahinguleek’ = mõõk

Tähendus


Vanemate kohanimede puhul võib sõnatüvi dolg olla seotud võitluse, relvade või sõdalaskultuuriga. Mõnel juhul ei saa välistada ka seost muinaspõhja sõjajumal Odeni kultusega.

Hilisemates kohanimedes võis sama või sarnane nimekuju omandada juba teistsuguse tähenduse ning olla seotud näiteks võlgnevuse, kohustuse, karistuse või mõne kohaliku sündmusega. Seetõttu tuleb iga kohanime hinnata eraldi, arvestades selle vanimaid kirjapanekuid ja kujunemislugu.

Võimalikke kohanimesid


Toolamaa, Räpina vald (1582 Tholowa, w  Tholomie , 1584 Toloma, 1601 Tolloma, 1627 Tollomah, 1670 Tholama, 1686 Tolema, 1731 Tollama, 1839 Tolama); KNR
Toolse, Haljala vald (1425 Tholis (küla), 1493 Tolsburg (linnus), 16.saj Telsborg, 1630 Tolsburgh (linnus), 18.saj Toltsburg, Tolesburg); KNR
Toljase, Mustvee vald (1582 Tolius, 1638 Tollietz, 1744 Töllitz, 1839 Tolias); KNR
Tolga, Võru vald (1627 Tulcku Martt, 1684 Tolcka Andris, 1826 Tolga); KNR
Tolkuse
, Otepää vald (1723 Tolcko Andres, 1758 Tolckus Hans, 1805 Tolkusse Ebbo ja Peter); KNR
Tõlli, Saaremaa vald (1645 Toll, 1782 Tölly Mats, u 1900 Телли küla); KNR
Tölga, Mustvee vald (1839 Tölga talu); KNR
Tõlluste, Saaremaa vald (saksa Töllist, 1528 Tölsen land, 1731 Tölliste mõis); KNR

VIIMATI MUUDETUD: 4. juuli 2026

PIIRATUD KASUTAMINE


KOHANIMEVIHIKU veebilehel avaldatud tekstid, pildid ja joonised on autoriõigusega kaitstud.
Käesoleva artikli või kirje uuesti avaldamine, sh teistel veebilehtedel, väljaannetes või sotsiaalmeedias, ei ole lubatud ilma autori eelneva kirjaliku loata, sõltumata sellest, kas autor on ära märgitud või mitte.

Lubatud on materjali tsiteerimine ja sellele linkimine vastavalt heale tavale ning koos korrektse viitega allikale.

Kui soovid artiklit tsiteerida või sellele viidata, kasuta allolevat valmis allikaviidet.
Muul viisil kasutamiseks tuleb luba küsida veebilehe autorilt.

Lea Stroh. dolg. www.kohanimevihik.ee. Vaadatud 05.07.2026 aadressil https://kohanimevihik.ee/leksikon/dolg/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top