Muinaspõhja mütoloogiast tuntud jumal Oden on üks mitmetahulisemaid ja vastuolulisemaid tegelasi vanapõhja usundis. Tema kuju on kujunenud pika aja jooksul ning ühendab endas tarkuse, sõja, maagia, luule ja saatuse teemad. Käesolev ülevaade annab lühikese ja selge pildi tema päritolust, omadustest ja rollist. Artiklis kasutatakse nimekuju Oden, kuna see esineb ka Eesti kohanimedes.
Odeni nimi ja päritolu
Odeni kuju pärineb vanemast germaani jumalast Wōðanaz (rekonstrueeritud nimekuju). Germaani rahvaste seas tunti teda nimedega Woden, Wodan, Wotan ja Godan. Tema kultus oli levinud juba enne meie ajaarvamist laial alal Põhja- ja Kesk-Euroopas. Rooma ajaloolane Tacitus võrdles Odenit jumal Mercuriusega, nähes temas peamiselt hingede teejuhina tegutsevat jumalust.
Põhja-Euroopas arenes Wodanist Oden – viikingiaja Skandinaavia jumal, keda kirjeldatakse Eddades ja saagades. Tema roll laienes: Odenist sai sõja-, tarkuse-, luule- ja valitsemisega seotud jumal ning eelkõige ülikute ja eliidi kaitsejumalus. Arvatakse, et Wodani kultus levis germaani aladelt Skandinaaviasse esimestel sajanditel pKr ning sulandus seal kohalike uskumustega.
Oluline on märkida, et peamised kirjalikud allikad Odeni kohta pandi kirja pärast ristiusustamist ning peegeldavad seetõttu osaliselt kristlikku vaatepunkti.
Müütiline Oden
Oden osales koos vendade Vile ja Ve’ga maailma loomises, tappes hiiglase Ymeri ja luues tema kehast maa, mere, taeva ja inimesed. Teda nimetatakse „kõikide isaks“ – see viitab pigem tema rollile korra loojana ja vastutajana kui hoolitsevale isale.
Odeni isa on Bor ja vanaisa Bure. Ema on hiiglane Bestla. Abikaasaks on Frigg. Poegade hulgas on Balder, Vidar ja Vale. Poeg Tori (Thor) emaks on hiiglanna Jord.
Odenit kujutatakse tavaliselt pikakasvulise, hallide juuste ja habemega vana mehena, kellel on üks silm – teise loovutas ta tarkuse nimel Mímiri kaevu. Ta kannab laiaäärset kübarat või kuldset kiivrit, musta mantlit ning oda Gungnerit. Odenil on kaheksajalgne hobune Sleipner, kaaslasteks hundid Gere ja Freke ning rongad Hugin ja Mugin.
Odeni rollid ja omadused
Georg von Rosen 1886
Oden on eelkõige tarkuse-, sõja- ja maagiajumal. Ta otsib pidevalt teadmisi ning on valmis nende nimel ohverdama. Tuntumad lood räägivad silma loovutamisest Mímiri kaevus ning eneseohverdusest maailmapuul Yggdrasil, mille kaudu ta omandas ruunide tarkuse.
Ta on ka skaldikunsti ja luule jumal, kes annab sõnale väe ja poeetilise inspiratsiooni. Lisaks on ta sõdalaste, rändurite ja maagide jumal. Oden seostub rändamise ja retkedega – ta liigub vabalt eri maailmade vahel, sageli maskeeritult ränduri kujul. Ta valib lahingus langenud kangelasi Valhalli, valmistades neid ette Ragnarökiks.
Oden on strateegiline ja kavaldav jumal, kes kasutab plaane, teadmisi ja vahel ka pettust oma eesmärkide saavutamiseks. Viikingiaegses maailmapildis ei olnud see tingimata negatiivne, vaid märk nutikusest ja võimekusest.
Odeni hukkumine
Ragnaröki ajal langeb Oden võitluses hundi Fenriga, kes neelab ta alla. See näitab, et isegi jumalad ei pääse saatusest.
Miks Odenit kummardati?
Odenit austati, kuid ka kardeti. Tema poole pöörduti tarkuse, lahinguedu ja kaitse saamiseks. Suhe temaga oli vastastikune ning nõudis ohvreid. Odeni austamine oli viis püüda mõjutada ebakindlat ja ohtlikku maailma.
Ristiusu tingimustes kujutati Odenit sageli kahtlase ja ohtliku tegelasena. Saagade autorid säilitasid lood, kuid tõlgendasid teda tihti ajaloolise või eksitava paganliku valitsejana. Oden jäi siiski elama folklooris, kohanimedes ja rahvajuttudes.
Oden ja Eesti kohanimed
Eesti kohanimede uurimine näitab, et Odenit või temaga seotud kujusid tunti ja austati tõenäoliselt ka praeguse Eesti aladel. Odeni nimi või tema varjunimed esinevad mitmes Eesti kohanimes. Tuntuim näide on Osmussaar (varasemalt Odensholm).
Sellised nimed viitavad võimalikule germaani mõjule või kohalikule mütoloogilisele pärandile.
Oden on tänapäeval jätkuvalt üks huvitavamaid ja mitmetähenduslikumaid tegelasi vanapõhja mütoloogias. Just tema mitmekülgsus ja vastuolulisus teevad temast kaasaegse lugeja jaoks elava ja köitva kuju.
